Lubjamördi kasutusele võtt kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine. Mõisted Kapitoolium - Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Senat vanemate nõukogu Magistraat riigiametnik Vana-Roomas Nobiliteet Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi kui ka pleibeiperekonnad, kus pärinesid magistraadid ja senaatorid. Vandalism kultuuriväärtuste mõttetu hävitamine. Rahvatribuun Vana-Rooma ametnik, kaitses algul pleibeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, võisid keelustada senati ja riigiametniku iga otsuse, mis kahjustas pleibeide huve. Pleibei lihtrahvas, algselt riigivõimust kõrvale jäetud,ajajooksul võitsid patriitsidega samad õigused. Patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks. Patroon rikas ja mõjukas Rooma kodanik, kes andis maad oma kliendile. Klient kodanik, vaene maakasutaja. Legaliseerima seaduslikuks muutma.
Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust. Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha rahvatribuunil, kelle ülesandeks oli esindada pleibeisid ja kontrollida, et nende suhtes ei rikuta seadusi. Rahvatribuuni isik oli puutumatu see tähendab, et teda ei tohtinud karistada.
kliendina. Patriits- muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma Vabariigi alguaegadel kuulus võim neile. Olid pärit iidsetest suguvõsadest, kellel oli rohkem õigusi kui teistel nt: võisid olla preestrid. Pleibei- Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvuskoosolekul, kuid riigiametisse ei pääsenud. Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul pleibeide hiljem kõigi kodanike õigusi. Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Aatrium- avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Panteon- ühe usundi jumalad. On ka kõigi jumalate tempel. Cloaca maxima- suur äravoolukanal, mis juhtis reoveed Tiibetisse. Need arenesid välja enne Vabariigi algust, kui rajati foorumi sillutamiseks kuivenduskanaleid. Advedukt- monumentaalne veejuhe, mis varustas linnu joogiveega.
sisuliselt kogu võimu enda käes (aristokraatia) Diktaatorid aegajalt valiti poliitiselt (vms) keerulistes olukordades diktaatoreid, kes tugevate meetodite ja kindla käega, ainuvõimuga olukorda lahendada üritasid. Valiti kuueks kuuks. 496 ekr, kui Rooma oli sõjas kahe naaberhõimuga, keeldusid pleibed sõdimast ja nõudsid, et nad saaksid ka enda esindajaid võimuorganitesse valida. Patriitsid nõustusid. 4. Saj ekr tehti mitmeid reforme jms ning pleibeide võim suurenes veelgi. Jätan siinkohal välja toomata vahepeal toimunud poliitilised võimuvõitlused jms, mainin ainult mõned tähtsamad: 342 ekr võeti vastu seadus, et ükski ametnik ei tohi hoida oma käes üle ühe ametikoha korraga Vahepeal muutusid võimukamad pleibed ,,uuteks patriitsideks", seega tuli pidevalt uuesti sisuliselt sama probleemiga tegeleda (aristokraatia) 287 ekr oli ,,keskmise pleibei" olukord halb. Pleibei nõukogu nõudis (edukalt), et võetaks vastu
hulgas levinuim ja armastatuim mäng. · Palla (lk 61) täisnurkse riidetüki kujuline naisterõivas, mida suursugused roomlannad kandsid stoola peal ja mis voltides alla langedes ülakeha kattis, halva ilmaga aga kaeti sellega ka pea. · Patriitsid (lk 61) valitsev klass Vana-Roomas. Kui tekkis Rooma vabariik, haarasid nad kogu poliitlise võimu ülejäänud rahvamassi üle. Pleibeide võitlus etulemusel kaotasid patriitsid järk-järgul oma eesõigused. V peatükk Catilina trikliinium ja Valeria konklaav Riietatud valgeisse söögitoogadesse, peas roosipärjad, astusid orja saatel Catilina juurde Spartacus ja Cirxus. Natukene aega hiljem, juba söögilaua taga, lõi Spartacus rusikaga lauale, tõusis ägedalt püsti ning pidas maha kõne. Raske on edasi anda muljet, mille jättis Spartacuse kõne, kes oli ju külaliste arvates barbar ja seejuures põlatuim
annaabi.ee 
