Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte. Mariuse sõjaväereform - Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks
Nende järelvalve all olid kodanike elukombed Magistraadid Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks Ametisse valiti korraga kaks inimest – hoidis ära riigiametnike võimu liigse tugevnemise. Konsulid Kõrgeimad magistraadid Pidid juhtima sõjaväge Preetorid Tegelesid õigusemõistmisega Võisid sõjaväge juhtida Vajaduse korral asendasid konsult Rahvatribuunid Valiti plebeilist päritolu kodanike hulgast Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve Rahvakoosolekud Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepaneku üle ROOMA ÕIGUS – tsiviilõigus Roomas pannakse alus õigusteadusele Õigusstruktuur on pärit Roomast VABARIIGI LANGUSE PEAMISED PÕHJUSED:
Preetor vastutas peamiselt õigusemõistmise üle, võis ka sõjaväge juhtida ja vajduse korral konsulit asendada. Konsul täidesaatva võimu teostaja, pidid eeskätt juhtima sõjaväge, valisid enda seast sõjaolukorras diktaatori, valitsesid senatit, esialgu oli neid 2. Tsensor neid valiti endiste konsulite seast, korraldasid kodanike loendust, senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuun valiti plebeilist päritolu kodanike seast, õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahava huve. Diktaator riigi ohtu sattumisel võis konsul senatiga kokkuleppel ametisse nimetada ( kuueks kuuks), piiramatu võimuga, pidi pärast ametiaega vastutust andma. Senat valitsev riiginõukogu, koosnes nii edistest kui ka tegevates magistraatidest, senaatorid olid ametis
diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus rooma- lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma. II sõda 218-201 eKr kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik
Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Tsensorid olid reeglina eakad ja autoriteetsed mehed ning otsustel oli riigiasjades suur kaal. Rahvatribuunid (arvult 10) olid samuti teiste riigiametnike seas mõneti erandlikud. Nende ülesanne oli kaitsta lihtrahva huve ja nad valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Nende peamine õigus oli panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see lihtrahva huve kahjustas. Kui riiki ähvardas tõsine oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks (kuni 6 kuuks) ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma oma ametisoleku ajal sooritatu eest vastutust kandma. Senat – valitsev riiginõukogu – koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidest.
staatuse, kohustus järgida et mitte ühegi magistraati ja riigiametniku otsus ei ohustaks plebeide huve, õigus kokku kutsuda koosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsust ( v. Diktaatori oma) . Vetiõigus oli tõhus relv, vetoõigust pärssis, igal tribuunil oli oma veto õigus vastu vetostada teise oma. Nad olid plebeide tribund ja valiti plebeide hulgast , ei tähenda et valiti lihtsarahva hulgats, aga valiti plebeide päritolu nobiliteedi suguvõsast. Andis plebeilist päritolu nobiilidele teatud eelispositsiooni rooma riigiasjades.
annaabi.ee 
