Erinevalt kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske. Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. (Lill,A.2004, lk 210) Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust (u. a 254184 eKr), ning Terentiust (u. a. 190-159 eKr). Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad. (Lill,A.2004, lk 210) Plautuselt on säilinud 20 näidendit, põhiliselt ta tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased olid aredad tüübid: nende hulgas olid hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.(Lill,A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus
Erinevalt kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske. Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. (Lill, A.2004, lk 210) Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust (u. a 254–184 eKr), ning Terentiust (u. a. 190-159 eKr). Sealt võtsid nad oma süžeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad.(Lill, A.2004, lk 210) Plautuselt on säilinud 20 näidendit, põhiliselt ta tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased olid aredad tüübid: nende hulgas olid hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.(Lill, A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus
Kõne vaheldus aariatega. Kõnevärsse rooma komöödias oli vabama ülesehitusega kui kreekas, palju alliteratsiooni ja assonanti, samatüveliste sõnade kordamist. Tegevus kulges järjest, pidevalt. Tänapäeval rooma autorite käsikirjad on jaotatud jaotusteks, see komme aga on pärit hilisemast ajast. Terentiuse komöödiad: Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süzeed. Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit PLAUTUST ning TERENTIUST. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad. PLAUTUSELT on säilinud 20 näidendit, põhiliselt tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased aredad tüübid: Nende hulgas hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori TERENTIUS. Parem haridus.
PLautus paistab silma oma jämeda koomikaga ja teda võib pidada tüüpiliseks varase rooma ajajärgu koomikuks, tavaliselt on tema tegelastüüpideks ihnuskoi, kupeldaja, kaval ori jpt. Keel mida ta kasutab on kõnekeelne ladinakeel ja ta kasutab palju erilisi zargoone, kõnekäände mis on väga konteksti põhised, ta näidendid on labased ja tema sõnavara väga vulgaarne. Terentiusel on näidendid rafineeritumad, põhiliselt on armastuslood ja olid erinevalt Plautuselt suunatud haritumale vaatajaskonnale. Kui Kreekas oli näidenditüübiks Saatüri draama, siis Roomas olid Atellaanid. Põhiliselt oli seal lihtrahva seas populaarne jalaga- tagumikku huumor, milles aristokraadid eriti ei hoolinud. Teatri külastamine oli vaba, tasu ei pidanud maksma. Näidendite korraldamine oli riigi poolt korraldatud ning konkreetsete näidendite korraldamise võtsid tihti endale rikkad kodanikud, kes sellega endale prestiizi said