4.DEVON 3. Selgita, kuidas on sattunud Eestisse rändrahnud ? ....................................................................... ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastustevariandile. · Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ja paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse platvormideks / kilpideks /fossiilideks. · Eesti pealiskorrab kivimid on kujunenud vanaaegkonnas / keskaegkonnas/ uusaegkonnas. · Moreen / viirsavi on erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. 5. Koosta mõistega kivikülv geograafiliselt tõese sisuga lause. ..................................................................................................................................... .........
Al 8,05 % Na + K 5 % Fe 4,65 % Üldse on elemente, mille kaaluprotsent on üle 1, vaid kaheksa. 7. Mida me loeme geosünklinaalideks ? Maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud väljavenitatud kujuga alasid, mida iseloomustab settekivimite suur paksus, aktiivne seismilisus, magmatism ja metamorfism. Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9. Mida nimetatakse kilbiks, mida lavaks ? Platvormide selliseid piirkondi, kus platvormi arenguetapil on ülekaalus kerkimisliikumised ja
geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks. Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire. Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia, Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus- Meremaa).
saanud oma mõjutused konfutsionismist, taoismist ja budismist. Klassikalised Hiina aiad on pärit väga iidsetest aegadest. Kroonikate kohaselt sai aedade loomine alguse juba 21.sajandil ema. Kasvatati ja aretati metsikutest loomadest koduloomi kuningate rõõmuks ja jahiks alal, mida nimetati ,,You"ks. Shang dünastia kuningad (16-11s ema) armastasid ehitada yousse kõrgeid platvorme, et bad võiksid vaadata taevast ja avaldada austust jumalatele. Neid platvorme kutsuti Lingtai e vaimu platvormideks. Nad olid tohutu suured. Üks kroonika räägib et Zhou kuningas ehitas hirveplatvormi, mis võttis aega 7a ,et valmida. Ta oli u 1,5 km pikk ja 350m kõrgusel. See tundub veidi liialdatud, aga selge on see,et need platvormid olid suured ja uhked. Nad olid mõeldud jahipidamiseks ja vaimudega suhtlemiseks.Klassikaline hiina aed peab olema nauditav vaatamiseks, seal peab saama ringi jalutada ning seal peab saama elada, kõik vaatekohad peavad olema seotud ning mugavad
Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal Aluskorra kivimeid katavad settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi.
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused.