Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi. Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile. Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupmeestelt kaupa osta. Enamasti oli lettidel näha kapsad, naerid, peedid, porgandeid ja sibulad kuid oli ka müüa herneid, ube ja läätsi. Müüdi ka soola ja ürte
paigutatud skeem. Tiik kaevati seljandikule 19. sajandi lõpul ja selle ümbrus kujundati hubaseks puhkepaigaks. Metsapargi tiigi äärde püstitati 3. septembril 1972. a. mälestuskivi varalahkunud NSV teenelisele metsakasvatajale, Sangaste metsaülemale Herbert Raapile. Omaette haruldus ja väga ilus on Sangaste alevist kuni lossimüürini üht teepoolt palistav ligi 3 km pikkune tammeallee, milles praegu kasvab veel 172 põlist puud. Maanteest lossiesise platsini viib sajameetrine kahepoolne allee, millest on säilinud mõlemal pool teed kahjuks küll ainult paarkümmend puud. Puhkekoht Sangaste lossipargis Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss http://www.sangasteloss.com/ H. Kübar ,,Sangaste"
kulutades selleks 70 hollandi kuldtukatit. (Raid, 1981) Hoone ehitati haavapuust parvele, ka parve joonise tegi hoone arhitekt. Soise pinnasega linnas ehitati majad traditsiooniliselt nii. Varaklassitsistliku raekoja ja platsi suhe on vastastikku aupaklik. Sümmeetrilise fassaadi, sihvaka barokse kellatorni ning seda rahulikult tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid
Taevake kui avar, kui valge... Puhvetisse, olge head ... Mida teile? Champagnerit? Olge lahke. Ja üks sidrunisooda Liisikesele? Palun, palun! Jah, härra Rumm? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal,
Samal ajal pikkutades päikse käes hakkab laulma Röks ja see häirib naabrit kes tuleb Möigasele ette heitma, kuid ta tunneb Möigase piina, sest ta enda tütar läks nunnaks ning vanakesed hakkavd arutmaa, kas tõesti on äkki nemad lihtsalt vanad ja ei mõista enam maailma funktsioone. Tagasi tulles leiavad Hiie ja Leemet Tambeti paadi, edasi liikutakse ettevaatlikult ja võistlus valmis olekuga. Jõdues aga laagri platsini saavad nad aga teada, et vanaisa on Tambeti juba tappnud, oli hoitatanud teda ja kõik kuid Tambet kangekaelset ei kuulanud alakehata alahinnatud vanaisa ja nii na nüüd vanaisa pottid kees, et eemaldada liha luust. Hiie ei tundnud kübetki kahju ja Leemetit kes on uhkusest eufoorias armastab Hiiet. Jättes järgmisel päeval vanaisaga hüvasti seni kaua kuni ta saab viimsed luud kätte, et tiivadele viimsed osad külge panna hakkavad Leemet ja Hiie tagasi mandrimaale minema