võib madalam olla kui mittesuitsetavatel emade lastel. Rasedus ja alkohol- sama konsentratsioon,mis emal. Lapsed on kroonilised alkohoolikud 30-50% sünnivad loote alkoholsündroomiga. Spetsiifilised kaasa sündinud arengudefektid ning vaimne-ja arenguline mahajäämus. Rasedus ja kofeiin must ja roheline tee,karastusjoogid, energiajoogid. Sokolaadis on natuke. 5-6 tassi kohvi päevas,siis laboriloomadel põhjustab see sünnidefekte.Kofeiin mõjub kindlasti südamesoonkonnale ja platsentale lapsel. Rasedus ja narkootikumid: 0-tolerants, Leitud,et põhjustavad enneaegset sünnitust heroiin ja loote kasvu pidurdav toime.65% narkootikume tarvitavatel emade lastel esineb sama vajadus ja kannatavad Abstinentsi sündroomi all(südame tegevus muutub,enesetunne,hingamise muutumine) Rasedus ja ravimid 25% sünnidefektidest on geneetilised kromosoomi põhised ligikaudu 65% ei teata päritolu 2-3% ravimitest Kehavedelike hulk tõuseb. Terotogeensed ravimid põhjustavad defekte
Reeglina on ühel viljalehel kolm roodu -- keskmine ja kaks külgmist. Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest. Tsentraalse platsentatsiooni puhul paiknevad külgmised juhtkimbud sigimiku keskel, floeem seespool ja ksüleem väljaspool. Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks, näiteks madaral (Galium sp.); kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu, näiteks magunal (Papaver sp.). Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu (joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks. Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel
Leht 20 on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, piki teise järgu segmentide roodusid, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumid on läätsekujulised, kinnituvad pika jala abil lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel
nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, piki teise järgu segmentide roodusid, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumid on läätsekujulised, kinnituvad pika jala abil lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel
saaks loodet ära tunda ja rünnata, ei oma loote rakud MHC I ja II. Koed, mis omavad vähe MHCI võivad olla rünnatud NK rakkude poolt. Et seda vältida, on produtseeritud MHC Ib klassi HLA-G (seondub kahe peamiste NK inhib. retseptoritega KIR1 ja KIR2). Platsenta tähtsus: • platsentas 75 % NK CD3+, CD56+, CD16- rakke detsiidua rakkudest (kui esineb rohkelt CD56+CD16+ NK rakke – spontaanne abort) • platsentale ainuomase MHC I klassi HLA-G ekspressioon (tsütotoksilised rakud ei reageeri) • barjäärfunktsioon immunoloogilistele efektoorsetele molekulidele (v.a. IgG tüüpi antikehad); • Steroidsete (östrogeen, progesteroon) ja proteiinhormoonide (koorion-gonadotropiin: HCG) produktsioon ( immunosupressioon jms.); • IL-10, IL-4, PGE2 produktsioon (stimuleerib ema IS-i TH2 poolt vahendatud reaktsioonide prevaleerimise suunas) Platsenta immunoloogiline tähendus
59 Platsenta asetatakse kandikule, kontrollitakse, kas lootekestad on terviklikud ja väljunud täielikult. Seejärel kontrollitakse platsenta emapoolset pinda. Eemaldatakse verehüübed ja jälgitakse sagarate terviklikkust. Emakasse jäänud platsenta osad on verejooksu ja põletiku tekke põhjustajaks sünnituse järel. Platsenta kaalutakse, hinnatakse nabaväädi kinnitumine platsentale, nabaväädi pikkus ning kolme veresoone olemasolu selles. Sünnitusjärgselt kontrollitakse tupepeeglite abil emakakael ja tupp. Lahkliha lõikehaav või tekkinud rebendid õmmeldakse resorbeeruva (imenduva) õmblusmaterjaliga. Masseeritakse emakat ja surutakse välja emakaõõnde kogunenud veri. Sünnitanu välissuguelundid pestakse. Mõõdetakse kehatemperatuur, pulss, vererõhk ning hinnatakse verekaotust. Emaka kontraheerumist ning vereeritust tupest kontrollitakse korduvalt