Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovi võtmisel on raske tagada pinnase loodusliku struktuuri säilimist. Pinnased on olemuselt palju keerukamad kui enamik ehitusmaterjale. Tegemist tasand- või ruumiülesandega, mitte varrassüsteemiga. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas. Pinnased 1. kalju omavahel tugevalt seotud massiiv, enamvähem kõik aluspõhja kivimid 2. jämepurdpinnased kruus ja rähk, teradevaheliste sidemeteta ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm 3. liiv purdsete valdava terajämedusega 0,06-2 mm 4. möll liiva ja savi vahepealne sete 5. savi pinnas, mille setteosakesed on läbimõõduga alla 0,002mm 6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse
1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi.
Analoogiline jaotus on aluseks ka "Ajutised juhised ehitusgeoloogiliseks uurimiseks Eesti NSV-s".(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel
ehitusega. Anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne Tegemist on tasand- või ruumiülesandega mitte varrassüsteemiga Mudelite loomine on keerukas. Kalju on omavahel tugevalt ühendatud massiiv: enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argeliit, liivakivid, põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm
suhte korral. Peapingete absoluutne suurus ei ole seejuures oluline. Jämepurdpinnased on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikese pinna väiksemateks osadeks ning summeerida nende mõjul tekkivad Juhul =0 on piirsirge horisontaalne joon ja pingering puutub piirjoont, kui tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% pinged. m=c. Siit tugevustingimus: 1-3=2c. teri läbimõõduga rohkem kui 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt Lihtsa kujundi, ristküliku või sõõri korral on võimalik tuletada valem Järelikult sellistel pinnastel sõltub purunemine peapingete vahest
juhised ehitusgeoloogiliseks uurimiseks Eesti NSV-s".(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 %
annaabi.ee 
