Peale seda kogutakse osakesed kokku ning kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel ning kloori (Cl) lisamisel saadakse TiCl4 . Selleks, et eemaldada kloori titaanist, tuleb lisada sellele magneesiumi TiCl4 + 2 Mg → 2 MgCl2 + Ti. Saadud ainest eraldatakse magneesium ja selle kloriid vaakuumdestillatsioonil, alles jääb käsnjas titaan. Nüüd on käes puhas titaan, millele lisatakse erinevaid muid metalle (raud, vask jt.), et teha titaan sulam tugevamaks, plastsemaks või kuumusetaluvamaks. 3 2. Omadused 2. 1 Füüsikalised omadused Metallilise elemendina on titaan tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metallselt hõbedane läige. Sulamistemperatuur on 1668 °C ning keemistemperatuur 3227ºC. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Titaani (99,2%
Miks? Kuival talvepäeval on kiu venivus ... 16. Miks valmistatakse talveriideid rohkem proteiinkiududest? Miks? (Kiu termiline püsivus) Talveriideid valmistatakse rohkem proteiinkiududest, sest proteiinkiud hoiavad paremini sooja. Proteiinkiud on nt looduslikud loomsed kiud, mis on soojad. 17. Miks on linasest kangast tooteid parem niiskelt triikida? Milline kiu omadus seda tingib? Linasest kangast tooteid on parem niiskelt triikida, sest kiud muutub niiskuse toimel plastsemaks. 18. Kas suusatama minnes on õigem panna selga puuvillasest , polüamiidist või sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks?
Polümeeride ahelad võivad olla: a-taktilised(korrapäratud), isotaktilised(korrapärased) või sündiotaktilised (vahepealsed) Liitumispolümerisatsioon kaksik-kolmiksidemetega monomeeride liitumine: nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n Nt: CH3-CH=CH-CH3 ja OH CH2-CH=CH2 Polükondensatsioon kui on NH2 ja OH-rühmad: NH2-CH2-CH2-COOH ja OH-CH-CH2-COOH Polümeerid sisaldavad lisaks põhikomponendile täiendavaid aineid: plastifikaatoreid(teevad polüm. plastsemaks), stabilisaatoreid(annavad õhukindlust ja temp. vastupidavust), täiteaineid(vähendavad plastmassi kulu). Plastmassid vananevad ja väsivad juurde pandud ained õhkuvad ära. ftaalaat plastikkile paindlikkuse suurendamiseks. ftaalhape: Tähtsamad asendatud polüeteenid: õ lk 58 Silikoon hüdrofoobne, erakordsed mehhaanilised omadused, madal soojusjuhtivus, madal mürgisus, madal keemiline reageerimisvõime, keemiline püsivus, hüdrofoobsed, vastupidavus hapnikule, osoonile ja UV-
Liiv on teralisusega 0.1-4 mm ja sisaldab selles vahemikus erineva suurusega terasid. Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust. MÖRDI LISANDID Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust. Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist Plastifikaator-võimaldab mördi plastsemaks muta vähese vee hulgaga Nakkuvus lisandid-liimained Hüdrofoobsed-Takistavad vee liikumist vee boorides. Kasutatakse paksude välisvuukide puhul. Värvained-Kasutatakse mördi toonimisel. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Müürikivid-1)tellised 2)enimlevinud tellised 3)betoonplokid 4)keramsiitplokid 5)silikaatplokid 6)kergbetoonplokid Mördi toorained, lisandid, ülesanded ja omadused Müürimördi-mitmesugused müüriörte
hulka segus suurendamata. Veevajadust vähendavad lisandid on lisandid, mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Kui jutt on plastifikaatorist või veevajadust vähendavast lisandist, siis räägitakse tegelikult ühest ja samast lisandist. Need on sama lisandi kaks erinevat nimetust. Plastifikaator viitab sellele, et tema abil on segu võimalik muuta plastsemaks ja seega kergemini käsitsetavaks. Veevajadust vähendav lisand viitab aga sellele, et sama töödeldavuse saamiseks kulub vähem vett. Antud grupi lisandite kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5- 10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10-20 (30) liitrit 1m3 betooni kohta. Oluline ei ole siinjuures mitte vee kokkuhoid, vaid asjaolu, et betooni koostiskomponentide muutumatu vahekorra juures on võimalik
kuumad. Keevitamisel tuleb vältida keevitusleegi väjumist sulametalli vannist, sest see võib esile kutsuda õmblusemetalli oksüdeerumise õhuhapniku toimel. Keevisõmblused peavad olema ühtlase soomusja pinnaga, keevisvalli laius ja kõrgus ühesugune kogu õmbluse pikkuse ulatuses. Üleminek põhimetallilt pealesulatatud metallile peab olema sujuv ja ilma uuristeta. Tihedamaks ja plastsemaks muudetakse pealesulatatud metalli läbisepistamisega, millele järgneb termotöötlemine. Sepistamist alustatakse temperatuurilt, kus metall on helepunane ning lõpetatakse tumepunase värvuse juures. Madalama temperatuuri juures võivad tekkida praod. Vastutavate ja paksuseinaliste toodete keevitamisel töödeldakse keevisliiteid termiliselt. Keskmise süsinikusisaldusega terased (0,22...0,6%) keevituvad halvemini ja halveneb süsinikusisalduse suurenemisega veelgi
kiirem. Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime. Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel. Sünteetilised liimid koosnevad: a)tehisvaikudest b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus, vesi) c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid, petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest) d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin) e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks) Tehisvaigud: Kõrgmolekulaarsed produktid, mis saadakse lihtsamatest ainetest keemilisel teel. Nagu eelnevalt öeldud erinevad sünteetilistest liimidest, sest ei sisalda kõvasteid. Saamisreaktsiooni järgi jaotuvad kaheks: a)polümersatsioonivaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine magromolekulideks. b)kondensatsioonivaigud- kahe molekuli ühinemine ja eraldub mingi lihtsam aine (nt vesi).