kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206
8 Priit Põdra, 2004 233 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1.5. Tugevusarvutus kohaliku pinge järgi staatilisel koormusel Pingete kontsentratsiooni korral: · üleminekuraadiuse suurenemine vähendab kontsentratsiooniteguri väärtust; · plastsema materjali korral on pingete kontsentratsioonioht on väiksem (kohalikud pinged laotuvad sujuvamalt materjaliosade ümberpaiknemisega); · hapra materjali (karastatud teras) korral on prao tekkimise oht (v.a. hallmalm); · dünaamiline koormus on ohtlikum, kui staatiline. Staatilise koormuse tugevustingimus: nom
Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Valgele tsemendile võib juurde lisada pigmente ja saame värvilise tsemendi. Valge tsement jagatakse ka heleduse järgi sortidesse (I, II ja III). Saab valmistada mörti, betooni jms. 40. 2. PÕLEVKIVITSEMENT saadakse tsemendiklinkri jahvatamisel koos filtertuhaga. Tavalise tsemendiga võrreldes annab plastsema segu, tugevuse kasv kiirem ja mahupüsivus parem. Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43
keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle
*tsemendi hulgast, *tsemendi liigist, *täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2...1,1. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Tsemenditaigen täitematerjalide terade vahel mõjub määrdena ja vähendab teradevahelist hõõret. Mõned tsemendid (plastifitseeritud tsement ja hüdrofoobne tsement) annavad plastsema segu kui tavaline portlandtsement. Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem tuleb segu. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja-auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam.
Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. · Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). · Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist
tiheda betooni saamiseks. 7.11. Põlevkivituhk-sideained Põlevkivi koosneb: orgaanilisest osast – see põleb kütmisel ära, mineraalsest osast – jääb peale põlemist tuhana järgi. Mineraalne osa moodustab umbes poole põlevkivi kogusest. Põlevkivi mittepõlev osa (mineraalne osa) sisaldab suures osas lubjakivi, vähem savi, kvartsliiva ja teisi mineraale. Põlevkivi-tsement. Tavalise tsemendiga võrreldes saab põlevkivi-tsemendist plastsema segu. Põlevkivi-tsement on sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks. Sobib ka väga suurte konstruktsioonide valmistamisel, sest temasse tekib pragusid vähem. Segutsement. Portlandtsemendiga võrreldes on segutsement aeglasema kivistumisega. Sobib kasutada mörtide valmistamisel. 102 Kukermiit. Seda toodeti varasematel aastatel põlevkivituha baasil. Kasutati mörtide valmistamisel. 7.12
annaabi.ee 
