Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plastmasside kasutamismahust- Plastikute tootmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plast, plastik, pakendite, polüetüleen, plastikud, plastmassid, pudelid, loodusesse, plastmasside, kaisa, kallaste, pomerants, koostisaine, polüpropüleen, polüstüreen, kreekakeelsest, bakeliit, teflon, tootmismaht, vähenenud, kilena, loomaliike, õhuga, kilekotid, tarkuse, driveKuigi plastide omadusi on erinevate lisandite ja keemiliste reaktsioonidega võimalik suhteliselt hõlpsasti muuta, kuuluvad nende ühiste karakeristikute alla väike tihedus, head elektri- ja soojusisolatsiooniomadused, püsivus atmosfääri ja keemiliste reagentide suhtes, suur mehaaniline tugevus. Plastidele iseloomulike omaduste peamiseks põhjuseks on polümeerne ehitus. Plastide oluline eelis teiste sarnaste materjalide ees, on nende lihtne töödeldavus. Kuigi plastmassid koosnevad reeglina erinevatest ainetest nagu sideaine, plastifikaatorid, täiteained, pigmendid jt, tuleneb plastide nimetus enamasti kasutatavast sideainest. Näiteks polüvinüülkloriidi (PVC) põhiline koostisosa ongi sideaineks olev polümeer PVC [3]. Lisandeid, mis annavad plastidele parema painduvuse, elastsuse ja venivuse (näiteks linaõli ja dibutüülftalaat) nimetatakse plastifikaatoriteks. Stabilisaatorid on
tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Plastikkotid on enamasti valmistatud kas madala või kõrge tihedusega polüetüleenist. Polüetüleeni nimetatakse vastavalt ka polümeeriks nr 4 (LDPE) või polümeeriks number 2 (HDPE). Polüetüleen on maailma enim kasutatud plastik. Juba 2001.aastal kulus Lääne- Euroopas seda tüüpi plastikut 35kg ühe inimese kohta. 5.2.1 Mis saab kilekotist? Ka kilekotte saab kokku koguda ja taaskasutada, aga see on üsna keeruline, kuna hõlmab plastiku sulatamist ja ümbervalamist. Kahjuks plastiku ümbertöötlemisega langeb ka tema kvaliteet. Olukord sarnaneb vana supi soojendamisega - maitse pole enam endine.
3) Selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. Sõnu «soodusmüük», «allahindlus» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada, kui: 1) Müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga. 2) Selline müük kestab piiritletud aja. 3) Selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast. 4. ERINEVAD MATERJALID Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. LLDPE - Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen PET - Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) . PP- Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid ). PS - Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse vahtplastina toiduainete pakendamisel, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised).
Sulamistemperatuur Tabel 1.2. Materjalide tihedus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), Metall , kg/m 3 vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- Plastid mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- Polüetüleen 950 satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse Akrüülplast 1100 sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
