Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket. Parasiit toitub selles etapis punastest verelibledest. Tippeosloomad Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku. Kõik eosloomad on parasiidid ja liikumisorganellid puuduvad. Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte ja rottide kudedes, kui ka haigete kasside väljaheidetega pinnasele sattunud ootsüstide kaudu, mis sisaldavad nakatamisvõimelisi vorme. Vaheperemehes leiab
Kahjustab: Maksa, neerusid, südant, kopse, seedeelundkonda ja närvisüsteemi (peavalud, unetus, meningiidi tunnused) Kaasasündinud toksoplasmoos Loode haigestub, kui ema saab nakkuse esimese 3 raseduskuu jooksul, mil toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks raseduse katkemine, loote surnult sündimine või väärareng. 11) MALAARIA def. Haigus, mida põhjustavad tippeosloomad Malaaria plasmoodiumid. Levik: Aafrika (80%), Lõuna-ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika. Malaariatekitajate areng: 1) paljunemine emase sääse organismis. 2) sääse hammustusega satub inimese verre 3)parasiidid liiguvad maksarakkudesse, kus paljunevad 4)hävitavad maksarakke, satuvad vereringesse
Bakterite vastu polümüksiin, millest loe polüpeptiidide alt. Sulfoonamiidid Pärsivad foolhappe sünteesi, • PABH üleproduktsioon mitmed G+ ja G- bakterid, aktinomütseedid, klamüüdiad, (bakterio- seega mikroorganismide kasvu, • PABH konverteeriva ensüümi toksoplasmad. + plasmoodiumid. staatilised) olles paraaminobensohappe üleproduktsioon struktuuranaloogid. • Sulfoonamiidile Tetrahüdrofolaat on mikroobile mittetundliku teisenenud
o Meid nakkab väike vegetatiivne vorm o Toksoplasmoos: o Tekitab toksoplasma o Kuulub tippeosloomade hulka o Kahjustab närvisüsteemi, maksa, kopsu, südant o Levikut soodustavad kassid o Vüib jääda pimedaks o Lootele ja rasedatele ohtlik o Levib tsüstina o Tugeva immuunsüsteemiga inimesel võib olla nagu gripp o Kahjustab närvisüsteemi o Malaaria: o Põhjustavad malaaria plasmoodiumid. o Levib hallasääsega o Haigushood kellaajalised ja regulaarsed o Inimkehas toimub mittesuguline sigimine o Kahjustab põrna o Rakus paljunevad ja mingi aeg läheb rakk lõhki, kus sees paljunetakse (haigushood) 40.Putukate iseloomustus. o Kitiinse kestaga, o avatud vereringega, o 6 jalga, o keha jaguneb kolmeks: pea, rindmik ja tagakeha, o tundlad ja tiivad, o lahksugulised, o arenevad täis-või vaegmoondega,
2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad) Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest Taimedel 1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss) b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul) * risoomi abil (orashein, maikelluke, iiris) * mugulate abil (kartul, maapirn, daalia) c) Okste abil (sõstrad, pajud) d) Võsundite abil (maasikas, hanijalg) e) Lehtede abil (begoonia, aas-jürilill)
Et malaaria patogenees põhineb samuti kehvversusel (plasmoodium paljuneb punastes verelibledes), siis oli võimalik küsida, milles erinevad sirbikujulise aneemia mutatsiooni terved kandjad normaalse globiini homosügootidest. Selgus, et kuigi AS kandjate erütrotsüüdid normaalselt ei sirbistu, teevad nad seda siiski hapnikuvaeguses - ja hukkuvad. Kui nüüd niisugust rakku nakatab plasmoodium, siis ta enne küpsemist põhjustab AS erütrotsüüdi huku ja ebaküpsed plasmoodiumid hukkuvad koos rakuga - vastupidiselt tüüpilisele malaaria infektsioonile, kus nad eelnevalt küpsevad ja juba küpsenutena hävitavad ise erütrotsüüdi ning infitseerivad koha järgmise erütrotsüütide populatsiooni. Seega - meil on siin tegemist suurepärase näitega evolutsioonilisest kohanemisest - kuradit aetakse välja peltsebuliga. Et see näide on pärit elust, siis saab ka formaalsete matemaatiliste näpuharjutuste kõrval kontrollida ka mudeli tegelikku töötamist
annaabi.ee 
