35 Punktkeevitustangid Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Joon. 36 Statsionaarne punktkeevitus 17 Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). · Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti
35 Punktkeevitustangid Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Joon. 36 Statsionaarne punktkeevitus 17 16. Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti
väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga. · Keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti
Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. 9. Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga (joon. 9a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 9b). 21 Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga
Keevisvanni moodustamiseks antakse pidevalt ette keevitustraati. Keevisvanni kristalliseerumisel moodustub keevisõmblus. Räbukeevitamist kasutatakse suure paksusega (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloomustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet Joonis. 9 Elekter-räbukeevitamine Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga Keevitamine plasmakaarega Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatornis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist
gaasijoaga. Kaitsegaasiks: argoon (harvemalt heelium) kaitseb õhu ning lämmastiku mõju eest, jahutab keevituspõletit. Keevitada võib kõike metalle, paksusega alates 0,1mm, ei kasutaa paksema materjali keevitamiseks, kuna keevituskaar on vähe kontsentreeritud ja väiksema kasuteguriga. Terase keevitamisel kasutatakse päripolaarset alalisvoolu tõstab elektroodi püsivust. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: keevitamine plasmajoaga, keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist
Kaudse toimega skeemi korral on võimalik lõigata ja keevitada ka elektrit mittejuhtivaid materjale. Plasmajuga kuumeneb kuni 16 tuhande kraadini. Plasmajoa ristlõige oleneb suudmiku kujust. Plasmakeevituse puuduseks loetakse suudmiku lühikest iga, mis laguneb kuumuse ja plasmajoa toimel. Võrreldes kaarkeevitusega on plasmakeevituse eelisteks: · suurem jõudlus · kaare pikkuse muutusele väike tundlikus · võimalus keevitada kõiki metalle nii alumises kui ka vertikaalses asendis. Plasmakaarega lõikamine põhineb surutud kaare omadusel tiungida sügavale metalli, sulatades sedakaarlahenduse abil. Surutud kaare kõrge temperatuuri mõjul ioniseerub gaas kaarlahendusest läbiminekul tugevast ning moodustub plasmavoog, mis eemaldab sulametalli lõikekohast. Kaar tekitatakse lõigatava metalli ja lõikepõleti pea sees paikneva sulamatu volframelektroodi vahel Kaarleekplasmat nimetatakse madalatemperatuuriliseks (plasma temperatuur on 5000...20000 kraadi.
annaabi.ee 
