(4) Mereuurija Christian Boerger ütles, et tema on lindude seest leidnud kuni 26 erinevat värvi plastikut korraga. Ta peab plastikut lindude jaoks väga ohtlikuks. (3) Paljudele ei tee aga prügi kahju. Seevastu mereputukad saavad reostusest kasu. Koos prügi suurenemisega ookeanis, suurenes ka putukate arvukus, sest nad hakkasid plastitükkidele minema. Liuskurid on ühed ainukesed putukad, kes suudavad avamerel elutsed ja nad toituvad planktonitest. (4) Kahjulikkus inimestele Arengumaades on veekogudesse sattunud plastik muutunud elatusallikaks. Seal otsitakse paatidega lahesoppidest väärtuslikumat 4 materjali. Seal on veekogud kattunud paksu prügikihiga ning enamus ökosüsteemist on hävinenud. Paljud kohalikud väidavad, et veekogud on ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6) Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid
2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani. (Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5) 2.5 Luukalade toitumine Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel, sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise (sigimise) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti. (Loomade elu, 4 köide) 2.6 Luukalad inimese elus Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi,
Ta on suhteliselt väike, tema pikkus võib ulatuda kuni 23-e cm-ni ning röövtoidulistel hiidräimedel kuni 40 cm-ni. Välimuselt on ta hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning talvel laskub kala 70-100 meetri sügavusele soojematesse veekihtidesse. Toitub planktonitest ja koorikloomadest. Suguküpseks saab 2-4 aastaselt. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni.
moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani. Kalad ja muud loomad, kes ise otse või kaudselt planktonitest toituvad, on toiduks teistele loomadele suuruselt röövkaladele ja merilindudele. Üks mere mürgiste ainetega reostatud tõsisemaid tagajärgi on nende ainete kogunemine loomade kehadesse, kes seisavad toiduahela madalamal astmel. Toiduahela lõpus asuvate liikidele võib koos toiduga organismi sattuv mürgiannus olla surmav. Mürgiste ainete kontsentratsioon looma kehas on seda kõrgem, mida lähemal toiduahela lõpule looma paikneb.
65. Nafta: sattumine vette ja ohud elusloodusele. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike naftalaid linnu suletkus võib linnu hukutada, kui ta tuleb maale ja lõpetab toidu otsingud. Nafta rikub kalade maitse, kuid võib hävitada ka kalamarja ja kalamaime, võib põhjustada väärarenguid ja häireid lustiku arengus. Naftareostuse tagajärjel hävib suur osa mere planktonitest. Kuid osa baktereid kasutab naftat toiduks ja siis saab kasutada neid naftareostuse tõrjel. Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5C, võib merre sattunud naftat pidada ,,igaveseks saasteks", kuna nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. 66. Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
annaabi.ee 
