HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid Vetikad Teod Krillid Väiksemad kalad Kasutatakse söögiks ja kalasöödaks
tugevamad. 2)Veel konkureerivad omavahel kardinalahvenad ja lendkalad. Kuna nad mõlemad on väiksed, siis nad söövad teiste kalade marju ning veel muid tillukesi mereloomi. Aga kui neil mõlemal kalal läheb kalamarjade pärast võitluseks, siis jääb peale lendkala, kuna ta on raskem ja pikem, sest lendkala on kuni 45 cm pikk, aga kardinalahven on ainult 10 cm pikkune. 3)Konkureerivad veel hiidhai ja planktonid. Hiidhai kasutab planktoneid toiduks ja hiidhaid midagi muud ei söögi. Nad lihtsalt ujuvad avatud lõugadega ning töötlevad oma lõpustest läbi tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad. 4)Suur ogatäht saab süüa ainult korallide pehmet elusosa, kuid ogatähte tahavad omakorda
Need võivad olla nii lühiajalised, nagu päikesepõletused, kui pikaajalised, näiteks naha vananemine, melanoom ja nahavähk, neist viimased kaks, eriti melanoom on eluohtlik haigus, mille esinemissagedus kasvab üsna kiiresti (Veismann, Eerme, 2011). Teine inimestel ohus olev organ on silm. Päikesekiirgus võib esile kutsuda erinevate kae vormide, nagu vanadus- ja hall kae, tekke (Veismann, Eerme, 2011). Samuti võivad hõrenenud osoonikihi tõttu kahjustuda ka taimed ning meres leiduvad planktonid. Tugevam UV-kiirgus võib mõjuda taimekasvule pärssivalt, kuid samas on täheldatud ka vastupidist reaktsiooni (Veismann, Eerme, 2011). Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning neid mutanteerivalt, mistõttu kujunevad ilmastikuga kohanenud viirused, sealhulgas epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll
1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse
· Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus · Välja suremine vs saare liikide mitmekesisus · Liikide tasakaal : tasakaalustatud koloniseerimine ja välja suremine · Liikide tasakaal: suuremad saared ja väiksemad saared Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid, mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk. Planktoni paradoks, ka Hutchinsoni teema erinevad planktonid elavad samas nissis, aga erinevad liigid jäävad püsima. Makawi järves on punt eri liike kalu, kes söövad kõik sama asja, aga elavad õnnelikult edasi. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurente väljasuremine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. Mittetasakaaluline diversiteet konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine
väljasuremine. Koosluse kujunemine on nisiruumi täitumine liikidega. Siin on väga oluline Gause reegel (2 kattuva nisiga liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida, vaid üks süüakse konkurentsist välja) 49. Tasakaalulise diversiteediteooria kriitika ,,Planktoni paradoks" (E. Hutchinson), näiteid sarnase nisiga liikide kooseksisteerimisest? Palnktoni paradoks- ka hutchinsoni teema- erinevad planktonid elavad samas nissis, aga erinevad liigid jäävad püsima. Makawi järves on punt eri liike kalu, kes söövad kõik sama asja, aga elavad õnnelikult edasi. Troopilises metsas puud kaa. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurentne välasutemine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. 50. Mittetasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad(millised protsessid takistavad konkurentsitasakaalu saabumist)?
nende populatsioonid, sest kogu ressurss tuleb ära jaotada rohkemate liikide vahel. Tegelikult ökoloogilised protsessid võimendavad kõike. Oodatust on I madalam ja E tihedusel suurem konkurentsi tõttu. Deterministliku konkurentsi tasakaalu teooria eriti oluline konkurents: Gause reegel (2 kattuvate nissidega liiki ei saa pikalt koos eksisteerida), Nissi teooria (mahub vaid teatud arv liike ühele nissile). Planktoni paradoks erinevad planktonid elavad samas nissis, aga jäävad ikka püsima. Seega on Gaussi reegel paradoksaalne. Selgitused planktoni paradoksile: Aeglane dünaamika KK on muutlik ja konkurentsi tasakaalu saabumine võtab nii palju aega, et vahepeal on KK nö eest ära liikunud koos tingimustega. Konkurentsi tasakaalu ei saabugi. Nn tasakaalu muster keskkond on alati laiguline, koosneb väikestest millegipoolest erinevatest laigukestest ja
annaabi.ee 
