Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1.
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist.
Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 456* 2,5 = 1140 ha Ruhnu saare mõõtmine digitaalplanimeetriga U1=460 U2=461 U3=461 Neli ruutu 158 Neli ruutu 159 Neli ruutu 158 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 461 * 2,53 ha = 1166,33 ha Pindalade määramine nr.8 Koostas
ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P234,10 m2, P1 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,8760,97m2. Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2. Ülesanne 3. Töö ülesandeks on pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine elektronplanimeetriga. Selleks tuleb asetada planimeetri luubiosa oma joonisele ühte punkti, vajutada nuppu ,,start" ning liikuda luubi sees oleva täpikesega mööda joont päripäeva. Jõudes luubi sees oleva punktiga alguspunkti sain ekraanilt lugeda väärtuse 214, mida korrutasin pindala saamiseks 0,25-ga. Sain, et planimeetriga mõõtes on piiritletud klassiruumi pindala 214*0,25=60,25 m2.
´ Laboratoorne töö nr. 16 Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Pindalade mehaaniline määramine Planimeetri jaotise väärtuse määramine. Plaani mõõtkava 1: 5000 Lugemite Keskmine Kõlviku nimetus Planimeetri lugem vahe vahe Pindala (ha) Ruut 10×10 cm 7682 Poolus paremal (pp) 8723 1041 25/1049=0,0238
Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise kümnendikosi hinnatakse nooniuse abil. Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur
Plaani number on kuuekohaline ning moodustub lehe alumise vasaku nurga ristkoordinaatidest (näiteks 504604), esimesel kohal kolm viimast x-koordinaati ning teisel kohal y- koordinaat kilomeetrites. 14. gps nimetused, gps süsteemi põhimõtted, kuidas gps töötab ja mis arvutusi ta teeb (diferentsiaalseid), mõõdetakse koodi levikukiirust või põhilainepikkuste vahet 15. verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas, mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19
Selleks tuleb leida mootori faasi: Vs indikaatordiagrammi (aluse) pikkus arvestatud mõõtkavas. inditseeriomisel saadud indikaatordiagrammi pindala F [mm 2] -vaba väljalase, Lubatud indikaatorrõhu erinevus ühe mootori silindrite vahel ei tohi planimeetri abil või muul viisil. -läbipuhe, ületada keskmist mootori indikaatorrõhku ± 2,5 % . pi = F / lmp , kus l on indikaatordiagrammi pikkus [mm] ja mp rõhu mõõtkava Eraldatud põlemiskambritega ( keeriskamber ja eelkamber ) Vastavalt Hooki seadusele on võlli pöördemoment võrdeline võllile (mastaap) [ mm/kPa]
annaabi.ee 
