Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12.2 alumist hammaslatti ja vastavalt ka päikeseratast mitte ainult ei hoita kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks. Sellist ülekandeskeemi on kasutatud planetaarreduktori esimese käigu puhul (vt 3.5.4). Vedava ja veetava võlli ühendus on sama kui teisel käigul, st vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga raamiga. Skeemil 12.3 on näidatud otseülekanne, kus pöörlemine antakse võrdselt mõlemale hammaslatile või nii kroon- kui ka päikeserattale ning satelliitide raam (veetava võlli rollis) peab nendega koos liikuma. See skeem on kasutusel kolmanda käigu saamiseks (vt 3.5.6). Skeemil 12.4 näidatakse tagasikäiku
Teraskettad,rngaskolvist.. pidurdamisel surub kolb kettad omavahel kokku,ning sidur on henduses. Sidurite ja pidurite llitus ksikute kikude korral. P- ketaspidur, paremini lukustuv R 2,182 esimene sidur,ketaspidur,lintpidur vaba N- vaba D- 2,458 sidur tagumine, vabajooksusidur 1,5 --:--,lintpidur 1 esimene ja tagumine sidur, lintpidur vaba 2 - ---:--- 12 - ---:--- 11 - 2,5 Parkimisasendi lukustus mehanism. 1hammasratas 2lukustushoob 3hendusvarb 4koonuspind Planetaarreduktori ttamine A esimene lekanne ei tta 1 kroomratas mis on hendatud veetava vlliga 2 pikese ratas,mis saab prlemise 1 sidurilt 3 kaasavedaja, mida hoitakse kinni ketaspiduri abil 4 esimene sidur sisse llitatud 5 ketaspidur,sissellitatud 6 veetavvll D1 A esimene planetaarlekanne 2 kaasavedaja 3 pikeseratas-tagumine B tagumine planetaarlekanne (4)1. kroonratas saab prlemise veetavaltvllilt (5) kaasavedaja,mida hoitakse kinni vabajooksu siduri abil. Ratas 3, mis annab oma vastassuunalise pramise 1
satelliitide raam, ülekanne jääb ikkagi aeglustavaks. Kui pidurdada kroonratas ja vedavaks osaks panna satelliitide raam, siis veetavaks osaks jääb päikeseratas ning ülekande arv on kiirendav. Kui pidurdatud on päikeseratas, vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas, ülekande arv on kiirendav. Masinate juures toimub vastavate osade pidurdamine, piduritega automaatselt ja vedava osa ühendamine tööorganiga siduri kaudu, samuti automaatselt. Arvutamine: Planetaarreduktori ülekandearvu leidmine osutub küllalt tülikaks, sest pöördemoment kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta pöörlemissageduse korrutis tema hammaste arvuga konstantseks: ( - ) = kus on kroonratta pöörlemissagedus;
1. Automaatkäigukastide liigid Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend
kokku surutud ja blokeerimine suurem. Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks.
51 Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA-autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa
annaabi.ee 
