lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Looming Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat, on valminud ka mõned teosed lastele. Suur osa tema loomingust on
(neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Urmas Sisask Eesti helilooja ja ka tähetark sündis 9.septembril 1960.aastal Raplas. Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Sisaski edasine elukäik on seotud suuresti muusika, astronoomia ja Jänedaga. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetab ta universumit. Taon loonud ulatusliku "Tähistaeva tsükli nr 1: Põhjataevas", aga samuti hulga muid "taevaseid" tsükleid, nagu "Plejaadid", "Linnutee galaktika", "Andromeda galaktika", "Leoniidid" jt. Pärast muljeterohket Austraalia-reisi asus ta kujutama ka seal nähtavat
Kellad, mis on valatud Peterburis aastatel 1897-98, esindavad vana kellavalamistehnikat. Kaunistati reljeefide, maalingute ja tekstiga. Selle paigaletõstmiseks toodi kohale 500 soldatit Venemaa polkudet 1922, kui Vabaduse väljakul võeti maha Peeter I ausammas, arutati, kas Nevski maha lammutada või ümber ehitada Ka saksa okupatsioonivalitsus planeeris midagi ette võtta, ent midagi radikaalset välja ei mõeldud Pärast sõda taheti ümber ehitada planetaariumiks, see jäigi vaid kavatsuseks 1945 sai praegune Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II ülesandeks aastada jumalateenistused Rahvajutt räägib, et ehitatud Kalevi hauale Taani kuninga aed 12. juuni 1219 piiras taanlaste laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel eestlaste kantsi. LIPULEGEND: Eestlased koondasid oma jõud ja taanlased olid juba kaotuse äärel. Taevast langes taanlaste sekka lipp, mille peal oli valge rist punasel põhjal
aastal Raplas. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. 9 Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome helilooja.
Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooniAnatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni
annaabi.ee 
