Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nende...
Engel ei läinud siiski kohe Helsingisse, vaid sõitis märtsis 1815 endiselt eraisiku teenistuses olles Peterburi. J.C.L. Engel oleks 1816. aasta alguses äärepealt Berliini tagasi läinud, kuid Ehrenströmil õnnestus viimasel minutil hankida talle töökoht Helsingis. Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele näidati Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimise komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegeleda kogu linna planeermise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks, kuid hiljem mõtles kauemaks jääda. Engelist sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi- vaimuline, uusklassitsismi palladianistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 1819- 1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui eratellimusi
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www
lahendamine(stiimulite loomine, lahenduste alluvate võimustamine, ootuste rahuldamine väljatöötamine, korrigeerimine) Eestvedamislik kätumine: tunnustamine ja austuse avaldamine, arendamine, motiveerimine, tegevuste kontrollimine, info edestamine, probleemide lahendamine, esinedamine, planeerimine, organiseerimine Juhi rollid: esindamine, eestvedaja, info jagamine, info edestamine, strateegilised muutused, ressursside jaotamine Kalev Kaarna Planeermise eesmärk on langetada tulevikku suunatud otsuseid, millega määratakse ära tulevikueesmärkide saavutamise tegevused ja meetmed. Klassikaline planeermisprotsess: 1.) Eesmärkide püstitamine 2.) Probleemi analüüsimine 3.) Informatsiooni kogumine 4.) Alternatiivplaanide väljatöötamine 5.) Plaani vastuvõtmine 6.) Plaani elluviimine 7.) Tulemuste kontroll Põhjused planeerimiseks: Eelarvestamise funktsioon, kompassi funktsioon, motivatsiooni funktsioon,
15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl koostamise käigust tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, pl lähteandmeid, olemasoleva olukorra analüüsi ja lähteseisukohti ning tehtud vaheotsuseid ning muid dok, pl elluviimise tegevuskava, kokkulepped ja muud säilitamist vajavat teavet. 4
võib esineda liiga palju muutusi, ajapiirangud piiravad ümberplaanimist, võrk ühendab igat artiklit tema vanemaga võimaldades efektiivset muutuste analüüsi. 5 20. Tootmisressursside planeerimine(MRPII) Tootmisressursside planeerimine: kasutajaid on vähe (arendajate ebapiisavad teadmised). Ressursside planeermise aluseks sõnastame ära milliseid ressursse vajame. Kui palju võtab mingi tegevus inimtöö tundidena aega. Vajaduste andmeid võib täiendada teiste ressurssidega Tavaliselt kutsutakse seda MRP II või Tootmisressursside planeerimiseks Väljundid sisaldavad: tootmisvõimsuse plaanid; praak; pakkejäätmed. Andmeid kasutatakse hankimise, tootmise, võimsuse ja laovaru planeerimise jaoks Võimsuse planeerimine:
Milleks planeerida? ! Plans are worthless, but planning is everything. Dwight D. Eisenhowe r Planeerimine : • Alusta väga üldisest • Planeerimine ei ole ainult kuupäevad, millal asi peab valmis olema • Nõuete olemasolu/puudumine annab plaanidele uue mõõtme • Resursside olemasolu/puudumine • Plaane tuleb ümber vaadata ja muuta vastavalt olukorrale • Plaan on realistlik kuni 2 nädalat ette Planeermise vahendid : • Paber, pliiats. Whiteboard • Excel • MS Project • JIRA, Pivotal Tracker ! Hea vahend on osa nõuete haldusest. 99 Arendusvahendid : • “notepad” • vi/vim • Eclipse • NetBeans • IntelliJ IDEA • XCode • AppCode • Visual Studio • + 100 muud vahendit lisaks
annaabi.ee 
