olevaid dokumente ning väiksemal määral ka ajakirjandust. Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering" 3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise
tulevikuprognoosiga detailplaneeringu kehtestamise puhul. Samas Tõnu Laigu koostatud lahendus alale on läbimõeldud ja vastas etteantud tingimustele hõlmates endas ka läbimõeldud avalikke alasid. Ehkki planeering ei saanud Tallinna volikogus ühtegi vastuhäält ja jääb mulje, et ei esinenud parteipoliitilisi erimeelsusi, võttis ajakirjanduses kindlasti kõige rohkem sõna Keskerakonna liige ja Tallinna abilinnapea Taavi Aasi, kes oli detailplaneeringu muutmise poolt ning kaitses ka planeeringuprotsessi seaduslikust. Nõustuksin pigem siiski nendega, kes leidsid et antud juhul kaitses linn laiema avalikkuse asemel ühe eraisiku huve. Kasutatud kirjandus Aas, T. 2011. Hipodroomi planeering nagu vabadussammas. Delfi. Kättesaadav http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/taavi-aas-hipodroomi-planeering-nagu- vabadussammas.d?id=49765443. 22.09.2013 Alas, A. 2009. 5 miljardi projekt puksib hipodroomi Tallinnast välja. Eesti Ekspress. Kättesaadav http://www.ekspress
kõikide oludega selles piirkonnas, kus planeeringut hakatakse läbi viima. On samuti võtnud arvesse kõiki aspekte ning soovitus, mis on temani jõudnud, see on ainuke viis tagamaks terviku loomisel. Postmodernse planeerimise läbilõikavaks teemaks on maakasutuse efektiivsus, kõikide planeerimises kaasnevate objektide seisukohalt. Planeerijad peavad olema teadlikud, kellelest lähtuvalt nad planeeringu koostavad ja see nõuab tingimata erapooletust ja mõjutatavate gruppide kaasamist planeeringuprotsessi. Tekib olukord, kus avalik arvamus ja eksperdi analüüs tuleb ühitada ehk peab toimuma süntees kodanike eelistuste ja tehniliste projektsioonide vahel. Postmodernistlik maastikukujundus Modernne urbanistlik maastik Modernistlik teooria nägi ette, et loodust saab linna tuua parkide näol. See tekitas linnade kujunduses sageli nähtuse, kus ainsateks rohealadeks olidki klassikalised kõigile avatud pargid, kus inimesed said vabalt ringi jalutada ning oma aega veeta
b. planeeringu ettepaneku kujundamine ja formuleerimine 7. rakendamine ja hinnangu andmine 4. Planeerimise poolt- ja vastuargumentide neli gruppi. · majanduslikud argumendid turumajanduse eelistest ja puudustest; · pluralistlikud argumendid ühiskondlike ressursside jaotamisel; · traditsioonilised argumendid kaasaegse planeerimise alg-aastatest; · marksistlikud argumendid suurte lääne ülikoolide akadeemilistest ringkondadest. 5. Kaasaegse planeeringuprotsessi osapooled (viis) ja nende roll planeeringu koostamisel ja elluviimisel Kui vaadata planeerimisprotsessi ajalises kulgemises, esinevad protsessis järgmised osapooled alljärgnevas järjekorras: tellija ehk ülesande püstitaja planeerija ehk spetsialist otsustaja ehk poliitik haldaja ehk administratiivne võim tarbija ehk (planeeritu) kasutaja. Kuna tihtipeale (kuid mitte alati) on tellija ja otsustaja üks ja seesama rahva poolt
laiemas mõttes. St keskkonna mõiste hõlmab mõjude hindamisel ja valikute kaalutlemisel endas komponente nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest (sh näiteks külamiljöö, kultuuripärand, linnaruum, tehiskeskkonna esteetika, arhitektuuripoliitika jms) kui ka looduskeskkonnast. Hindamisel arvestatakse, et strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise kava või selle saavutamise viisi teadlik püstitamine. Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevalt avalikkust kaasavalt, eri valdkondi arvestavalt ja erinevate valdkondade ning avalikkuse, riigi, omavalitsuse jt osapoolte huvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert on vaid üks planeeringu järgsete arenguotsuste kaalutlemisesse kaasatud osapool. Ekspert viib hindamise läbi vastavalt konkreetsele hinnatavale
annaabi.ee 
