Ka Taani kuulub väikese ebakindluse vältimise tarbega kultuuri hulka, kus inimestel on vähem stressi, nende ego on väiksem ja nad aktsepteerivad teisitimõtlemist ning julgevad enam riskida kui suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuride liikmed. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Kõrge ebakindluse vältimise indeksiga maades avaldub ebakindlus rohkem emotsioonides ja agressiivsuses, mis tähendab nende ühiskondade suuremat plahvatusohtlikkust. Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel.
TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma: 1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga; 2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega; 3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms). Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada: 1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust; 2) objektil teostatava protsessi iseärasust; 3) tuleohutusnõudeid; 4) olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid; 5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi; 6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral; 2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide
(1) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetist käideldakse käesoleva seaduse ja kemikaaliseaduse nõuete kohaselt. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis käesoleva seaduse tähenduses on ammooniumnitraat või ammooniumnitraati sisaldav väetis, mille kuivaine kogumassist üle 28 protsendi moodustab lämmastik ja mis võib sisaldada anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid, mis ei suurenda väetise tule- ega plahvatusohtlikkust. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (3) Kõrge lämmastikusisaldusega ammoniumnitraatväetise partii peab olema läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 3 kirjeldatud detonatsioonikindluse katse. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katse teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 30 nimetatud nimekirjas olev heakskiidetud laboratoorium. [RT I 2008, 49, 271 - jõust
30.07.2004] Seadmestik §39. Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus peab tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus viiakse läbi valdaja kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. §40. Tehnoloogilises protsessis kasutatava, töödeldava, valmistatava või säilitatava materjali kohta peab objekti valdajal olema selle tule- või plahvatusohtlikkust iseloomustav teave (sertifikaat, ohukaart vms), selle taaral ja pakendil vastav markeering ning hoiukoht (sektsioon) tähistatud vastava tuleohutusmärgiga. §41. Tule- või plahvatusohtliku toote valmistaja varustab toote eestikeelse kasutus- juhendiga, mis sisaldab tuleohutusnõudeid selle kasutamisel ja muud teavet toote tule- ja plahvatusohtlike omaduste kohta, samuti kannab rahvusvaheliselt kasutatavat tingmärki. §42
eest jne), tuleks võimalusel kasutada mürgistusteabekeskuse heaks kiidetud antidooti. Metaan Metaan on värvitu, äärmiselt süttiv gaas, mis tekib roiskumise käigus. Metaanil pole kindlat mürgist toimet, kuid suuremate kontsentratsioonide korral mõjub ta hapniku eemaletõrjumise 624 tõttu uinutava ja lämmatavana. Põllumajandusvaldkonnas moodustub metaan virtsaaukudes. Arvestada tuleb eriti selle gaasi plahvatusohtlikkust. Põlemisgaasid, ärritavad gaasid Põlemissuitsu koostis sõltub põletatavatest ainetest. Sagedased koostisosad on süsinikmonooksiid, soolhappeaurud, sinihappeaurud ja lämmastikgaasid. Lämmastikgaasid tekivad eriti väetiste põlemisel. Need gaasid tungivad sissehingamisel kuni alveoolideni ja kahjustavad ümbritsevat kude. Pärast peiteaega võib välja kujuneda eluohtlik interstitsiaalne ja alveoraalne toksiline kopsuturse
annaabi.ee 
