Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani
palju muud. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Praegu vajatakse vaske enam elektrotehnikas ja metallurgias. Kuna vask on hea elektrijuhtija, siis tehakse temast elektrijuhtmeid ja kaableid. Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. Kasutatud kirjandus:
Tekitab hallutsinatsioone, peavalu, iiveldust. Kahjustab silmi, hingamisteid ja nahka. Mürgine sissehingamisel või naha kaudu absorbeerununa. Aurud võivad põhjustada uimasust või lämmatada. Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. Kaaliumpermanganaat Tugev oksüdeerija. Koos väävelhappe või glütseriiniga on isesüttiv. Tahkete orgaaniliste ainetega annab plahvatavaid segusid ning tulekahju korral võimendab tulekahjut. Koos väävli või fosforiga tekib plahvatus. Tolm ja lahus ärritavad tugevalt nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude võib tekitada nahal ja silmades põletuse. Aurud või tolm võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja nahaärritust. Tules võivad tekkida ärritava toimega või mürgised gaasid. 3
Atmosfääris laguneb dikloroetaan 30300 päeva jooksul teisteks kemikaalideks, eeskätt CO2 ja HCl (viimane on hapestumist ja udu tekitav ühend). Toksilisus avaldub välispidiselt, ta on naha kaudu kergesti absorbeeruv aine, ärritab silmi, nina, hingamisteid, võib kahjustada kopsu ja avaldab kantserogeenset toimet. Kasutatakse lahustina aga ka taimekaitsevahendina. Halotaan CF3CHBrCl. Värvuseta 50,2 oC juures keev omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Kasutatakse inhalatsiooninarkoosis. Halotaan toimib anesteesias nagu eeter aga puudub erutusstaadium ning kirurgiline anesteesia saabub 3-5 minutiga. Halotaan ei ärrita hingamisteede limaskesti ja ärkamine toimub kiirelt ilma järelnähtudeta. Muudab südamelihase adrenaliini suhtes tundlikuks ning kahjustab maksatalitust rohkem kui eeter. Freoonid ühendid milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega
juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid. Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. (Leelo Laurits jt, 2004) Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. (H.Karik, 1984)
süsteemid paigaldatakse lõhkeseadeldisi kuritegelikul eesmärgil autodele. Eestis on viimaste aastate jooksul toimunud mitmeid autode plahvatusi, kus on surma saanud inimene. Kas üldse on võimalik avastada lõhkeseadeldisi? See sõltub selle valmistajast. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab teha suhteliselt lihtsate vahenditega selliseid plahvatavaid esemeid, mida me ei oska nendeks kahtlustadagi. Seetõttu tuleb meeles pidada, et kui näed sõiduki küljes või kodu lähedal mingit kahtlast eset, siis sageli on parem karta, kui kahetseda. Sellisest leiust tuleb teavitada häirekeskust. lõhkekeha leidmisel tuleb sellest kohe teatada häirekeskusele. Mis on need kahtlased esemed? Kui leiad, et kuskile on jäetud või kinnitatud mingi seade, kott, karp, pakk või muu, mis sinna ei kuulu, siis tuleb sellesse suhtuda teatud ettevaatlikkusega
AATOMMASS: 200,59 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Raske, hõbeläikeline vedel lõhnata metallimaitsega metall. PÕLEVUS: ei põle TIHEDUS VEE SUHTES: 13,546 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES: 6,93 KEEMISTEMPERATUUR: 357° C SULAMISTEMPERATUUR: -39° C LAHUSTUVUS: Vees ei lahustu. LISATEAVE: Lahustub lämmastikhappes, kuumas konts. väävelhappes ja kuningvees. Aurud äärmiselt mürgised. Reageerib ammoniaagi, amiinide, atsetüleeni ja oksaalhappega, moodustades nendega väga löögi- ja hõõrdetundlikkke plahvatavaid segusid. MÜRGISUS: Mürgine. MÕJU AVALDUS: Mürgituse korral tundub metallimaitse suus. Metalliaurude sissehingamisel tekib nõrkus, isu puudus, iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired, palavik, köha. Põhjustab neerukahjustusi nefroosi tekkeni, verepildi muutust.Raskematel juhtudel põhjustab aneemiat. 2.2.Elavhõbeda keemilised omadused Elavhõbeda on perioodi viimane element. Enamik elavhõbeda ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised
paiknevate nn vastuterade vahel. Peenestatud materjali jämedus oleneb rootoritaguse sõela avadest. Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel. Kui lammutamine võtab liiga palju aega, ei tasu ta ära
paiknevate nn vastuterade vahel. Peenestatud materjali jämedus oleneb rootoritaguse sõela avadest. Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik, sest neid võib leiduda plahvatavaid esemeid ja materjale. Ehitus- ja lammutusprahti käideldakse killustikumasinatega. Liin võib olla paikne või teisaldatav. Teisaldatava liini saab viia otse ehitus- või lammutusplatsile ning niimoodi vähendada veokulusid. Liin amortiseerub kiiresti, sest töö on raske. Olmeelektroonikat ja kodumasinaid tuleb lammutada käsitsi. Töö on vaevaline, ohtlik ja nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, seetõttu tuleb leida kompromiss ajakulu ja materjalidest saadava kasumi vahel
tähelepanekuid. Kassiopeia A nimelise raadioallika kohalt on leitud moodustisi, mis arvatakse olevat tekkinud 1667. aasta paiku supernoovaplahvatuses. Võib-olla oli see tavalisest tuhmim supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud. Supernoovade keskmise esinemissageduse kohta saadakse teavet, uurides teiste galaktikates plahvatavaid tähti. Neid on viimase saja aasta jooksul avastatud umbes nelisada ja neid otsitakse kogu aeg süstemaatiliselt. Leitute põhjal võib arvutada, et igas galaktikas tekib keskmiselt üks supernoova 50 aasta kohta. Meie Galaktika on seega viimaste aastasadade jooksul olnud kummaliselt vaikne. Ometi võib järgmine supernoova plahvatada millal tahes. Tänasel astronoomide põlvkonnal on rohkem kui 50-protsendilise tõenäosusega võimalus jälgida lähedast supernoovat.
regulaarselt nimetatud kemikaalide ohtlikest omadustest? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba.
kogu kütus on otsas, tõmbub Päike kokku valgeks tuliseks palliks, mis on umbes sama suur kui Maa see on valge kääbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Päikese saatuseks on saada jahtuvaks tuhaks, mille mõõtmed moodustavad murdosa orginaalsuurusest. Kuid neid tähti, mille mõõtmed on Päikesest mitu korda suuremad, ootab ees veelgi kurvem saatus nad plahvatavad '' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Neid plahvatavaid tähti nimetatakse supernoovadeks. Nende plahvatamisel purskab maailmaruumi pilvedena hiiglaslik kogus ainet. Gaas ja tolm, millest tekivad uued tähed ja planeedid, ongi pärit supernoovadest `' (Mary ja John Gribbin 1997:74). `' Kõik siin maamunal on tehtud materjalist, mis on tekkinud tähtede sees, paisatud maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75).
Kas plahvatusohtlikke aineid või valmistisi kasutavaid töötajaid teavitatakse regulaarselt nimetatud kemikaalide ohtlikest omadustest? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba.
Kas plahvatusohtlikke aineid või valmistisi kasutavaid töötajaid teavitatakse regulaarselt nimetatud kemikaalide ohtlikest omadustest? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba.
Spetsmoona saab vamistada mitut tüüpi relvadele, alates vibudest ja lõpetades tulirelvadega. 5.1. SPETSLASKEMOON PRIMITIIVSETELE RELVADELE. Antud publikatsiooni eesmärgist lähtudes nimetame primitiivseks iga relva, milles ei kasutata laskemoona lendusaatmiseks püssirohtu. Need on vibud, õhkrelvad, vibupüssid ja käsiraketid. 5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED. Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt äärmiselt lihtne kasta, tunduvalt keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli. Kui aga keegi suudab hankida sama diameetriga alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest torust muuta lõhkeseadeldiseks, mis detoneerub löögist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva läbimõõdu ja pikkusega alumiiniumtoru ning selle tagumine ots EPO ja pabertropiga sulgeda. Täitke toru ükskõik millise kõrg- või madala klassi lõhkeainega kuni poole tollini otsast. Tehke toruotsa lõhe ja pigistage ots ettevaatlikult
annaabi.ee 
