lõpus ei tapa vampiiri mitte vampiirikütt, vaid hoopis tõusev päike, mis süütab koletise. Algses Dracula- loos päikesekiired vaid nõrgestasid teda, kuid Murnau filmis ei saa Nosferatu päiskevalguse käes liikuda, sest see tapaks ta. See oli ühtlasi suurimaks panuseks popkultuuri ja vampiirizanrisse edaspidi loodud vampiirilugudes ei saa vampiirid enam valguse käes liikuda. Raamatu autor ise suri 10 aastat enne filmi esilinastust, kuid tema lesk otsustas filmi plagiaadis süüdistades kohtusse kaevata. See insident viis selleni, et filmi koopiad hävitati ja pärast filmi linastumist stuudio suleti. Aastaid hiljem hakkasid vaikselt välja imbuma allesjäänud koopiad ja 1929. aastal uuesti avastuna pälvis film tohutu menu. Esiletoomist väärib kindlasti asjaolu, et filmi produtsent Albin Grau oli ise ka filmi kunstnikuks. Grau sai vampiirifilmiks inspiratsiooni 1916. aasta talvel Serbias sõdides, kui kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir
See, et Corneille ei pöördunud mitte prantsuse, vaid hispaania eepose poole, võib näida kummaline ajal, mil kahe riigi võistlus oli muutunud sõjaliseks vastasseisuks. Arvatakse et sellepärast kritiseeriski Richelieu näidendit. Kuid peale poliitiliselt ebasovitava teema oli näidendis ka kõrvalekaldumisi akadeemilistest reeglitest: Ta asendas ,,lossi ühtsuse" ,,linna ühtsusega, ,,Cid'i" tegevus kestab 24. tunni asemel 30 jne. Corneille'i süüdistati ka plagiaadis, kuna ta ei võtnud oma tragöödia süzee mitte otse eeposest,vaid hispaania näitekirjaniku Guillén de Castro näidendist, mis pajatas Cidi noorpõlvest (1618). Corneille tõepoolest kasutas teise dramaturgi näidendit ja isegi laenas sealt 72 parimat luuletust (klassitsismi poeetika üldse ei keelanud selliseid laenamisi), kuid samas ta keeldus vormitust süzee arendamisest, mida kasutas hispaania autor. Vaatamata kriitikale oli näidendil lausa erakordne publikumenu
Ta kasutas teiste teadlaste töid, et enda raamatuid koostada, kuid ma usun siiski, et ta pidi ikka väga tark mees olema. Suutis ta ju meremeeste juttude põhjal koostada maailmakaardi, millelt isegi praegu, praktiliselt 2000 aastat hiljem, võib leida üsna mitu kohta, mis on päriselt olemas. Ja nende väheste andmete järgi, mida Ptolemaiosest teada, võib väita, et ringi mees ei reisinud. Ehkki Ptolemaiost on süüdistatud plagiaadis, et kasutas teiste töid ilma endapoolse panuseta, oli ta siiski sajandeid tunnustatud teadlane, kelle panust teadusesse väga hinnati. Interneti aadressid http://www.archive.org/stream/ptolemysmapsofno00schrich/ptolemysmapsofno00schric h_djvu.txt http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/history/HistTopics/Cartography.html
· 1917 Varjundid · 1917 Kärbes · 1921 Juudit oluline draamaajaloos, näidend · 1922 Kõrboja peremees realistlik romaan, ilmus siis kui hakati kõnelema uusrealismi tulekut kirjandusse. Saatuseromaan-> plahvatus määrab saatuse. Tegeleb ka sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Tuleb rõhutada sünteesivõimet-> suudab romaani orgaaniliseks teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii. · 1923 Pöialpoiss novellikogu · 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem. · 1934 Elu ja armastus armastusromaan, õnnetu armastus · 1935 Ma armastasin sakslast armastusromaan, väga kurb armastuslugu. Peremees ja perenaine on uhked, et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja- käib koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos
Läheb Ameerikasse, et jutustamisega kapitali teenida. Soovis lavastada oma esimest näidendit. Kohalikud teatrid olid ära öelnud. NY need lavastatigi, kuid suurem eduta. Pälvis tähelepanu ka Ameerikas siiski, aga oma käitumisega. Loengus: Inglise- renessanss. Rääkis kunstist ja käsitöölistest ning maja sisseseadest. Tegi teravaid märkusi ameeriklaste aadressil ja üldse Ameerika kohta. 83. aastal, 29-aastasena oli juba rahulikum. Vädib kodanlust. süüdistati plagiaadis. Tal olid omad eeskujud, keda ta jäljendas mingil moell, näiteks Balzac (ta tellis samasuguse öökuue) ja Hugo (kasutas samasugust paberit). Ta läks samal aastal Pariisi, kus lävis kirjanikega nagu Hugo, Concour vms. Aga ka kunstnik Picassoga. Wilde ei saavutanud seal kuulsust ja tuli tagasi UK-sse. Abiellus jõuka naisega. Hakkas välja andma n a i s t e l e h t e. Wilde oli laisk ja ebatäpne ja seetõttu eksisteeris see umbes paar aastat. Seejärel pühendus ta kirjandusele
annaabi.ee 
