Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14 12) Nemo bis punitur pro eodem delicto mitte kedagi ei karistata kaks korda sama süüteo eest. Tekst 16 6) Fungibilis est res, quae pondere, numero, mensurave constat asendatav on asi, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47
48.5.26.5 Quod adicitur “testandae eius rei gratia”, ad hoc pertinet, ut testes inducat testimono futuros accusatori deprehensum reum in adulterio. Ja väljend “nende asjaolude kohta tunnistuste saamine” käib selle aska kohta, et see juhiks tulevasi tunnistajaid andma süüdistajale tunnistusi abielurikkumiselt tabatud süüaluse kohta. PS 2.26.8 APULEIUS Eum, qui in adulterio deprehensam uxorem non statim dimiserit, reum ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens
Siia alla käivad näiteks vein, või, leivaviil, raha, vask, hõbe, kuld. Nende esemetega me arveldame, mõõdame ja kaalume eesmärgiga, et nad oleksid vastuvõteavad neile, kes teatud aja möödudes tagastaksid meile samad asjad. Kaasusest tulenevalt on tekkinud reaalne kohustus laenamise tagajärjel. Kui reaalne kohustus on võetud, tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta. Inst. 3.14 5 /.../ quo magis ei in tuto sit creditum, placuit sufficere, quod ad eam rem custodiendam exactam diligentiam adhiberet: quam si praestiterit et aliquo fortuito casu rem amiserit, securum esse nec impediri creditum petere. Kui võlgnik, kasutades hoolikalt oma püüdlusi, kaotab mingi juhuse tõttu tagatiseks oleva eseme, ei ole võlausaldaja vastutav kaotamise eest ja tal on õigus nõuda võlga tagasi. Theodorosel on õigus nõuda võlga tagasi, kuna tema pole vastutav tagatise kaotamise eest.
SVBEEQV 19. Culpa lata est nimia neglentia, id est non intellegere quod omnes intellegunt. - Raske hooletus on suurim hoolimatus, mis on mitte mõistev asi,mida kõik mõistavad. 20. Semper potentior lex est, quae vetat, quam quae permittit – Alati on võimas seadus, mis keelab kui see, mis lubab. 21. Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. - Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile loomadele. 22. Quod princeps placuit, legis habet vigorem – Mida juht otsustab, omab seaduse jõu. 23. Iura novit curia – Kohus tunneb õigust. 24. Veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin 25. Est, ut dixi – on, kuidas ütlesin. Nii on , olen rääkinud 26. Quantum meruit – õiglane tasu 27. Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit – Pärandus on kõigi õiguste ülekandumine, mida omas surnu. 28
..].) Küsimus asja omandi kohta asja ümbertöötamise järel tekkis alles Serviuse institutsionaalse õigusteooriaga ning sellest peale on asja kuuluvuse üle selle ümbetöötamise järel vaieldud. Sabiniaanide ja prokuliaanide erinevaid arvamusi kirjeldab Rooma jurist Gaius (G. 2.79): […] Quidam materiam et substantiam spectandam esse putant, id est, ut cuius materia sit, illius et res, quae facta sit, uideatur esse, idque maxime placuit Sabino et Cassio; alii uero eius rem esse putant, qui fecerit, idque maxime diuersae scholae auctoribus uisum est […]. ([...] Mõned on arvamusel, et peaks vaatama, kellele kuulub asja materjal või aine; see tähendab, et kellele kuulub materjal, selle omaks peetakse ka ümbertöötatud asja ning seda arvavad eriti Sabinus ja Cassius. Teised aga leiavad, et asi kuulub sellele, kes selle ümber töötas – nii näevad seda