Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine.
Vundamendi soojustamise tehnoloogia Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas
............................................................7 3.5.Bituumen-pakskiht.....................................................................................................................7 4.Hüdroisolatsiooni süsteemid.............................................................................................................8 4.1.Keldri hüdroisolatsioon..............................................................................................................8 4.2.Plaatvundamendi hüdroisolatsioon.............................................................................................9 4.3.Lintvundamendi hüdroisolatsioon..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi
[1] 4 Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat. Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi
võib ühtpidi põhijustada betooni ülekulu või teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist. TTK 4 T.Michelson 12.03.2012 Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. Näiteks, kui alus on ettenähtus 2,5 cm võrra madalam, aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, siis 130m² plaatvundamendi puhul tekib 3,3 m³ suurune betooni ülekulu.Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni.
ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses
ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või tehisaluse rajamine on kallis, või on vaja allmaaruume. Eri rühma moodustavad masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses
See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused • horisontaalne mullasurve e pinnasesurve • pinnasevesi
Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud aluse projektijärgne kõrgus, mille mittejärgimine võib ühtpidi põhjustada betooni ülekulu või teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist. Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. Näiteks, kui alus on ettenähtus 2,5 cm võrra madalam, aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, siis 130m² plaatvundamendi puhul tekib 3,3 m³ suurune betooni ülekulu. Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida,
Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud aluse projektijärgne kõrgus, mille mittejärgimine võib ühtpidi põhijustada betooni ülekulu või teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist. Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. Näiteks, kui alus on ettenähtus 2,5 cm võrra madalam, aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, siis 130m² plaatvundamendi puhul tekib 3,3 m³ suurune betooni ülekulu. Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni.
st – vajum hetkeks t s – lõplik vajum 4.8 Vundamendi konstrueerimine ja tugevusarvutus Eelneva alusel määratakse vundamendi plaanilised mõõtmed. Vundamendi konstruktsioonimaterjalide tugevusomadused konstruktsioonielementide kandevõime tuleb arvutada kooskõlas standarditega EN 1992 kuni EN 1996. Jäiga vundamendi all võib eeldada lineaarset survejaotust. Ökonoomsema lahenduse huvides võib kasutada pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. Punktkoormusega lint- ja plaatvundamendi paindemomendid ja põikjõud peaks leidma alati deformeeruvale keskkonnale või vedrusüsteemile toetuva lindi või plaadina.
annaabi.ee 
