mõtekam. Nii tekkis plaatvest. Kaitserüüde areng Aga üksnes ülekeha rüü ei kaitsnud keha täielikult. Tugev löök näiteks liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Et selle eest kaitsta, hakati kasutama põlve- ja küünarnukikaitseid . Kaitserüüde areng Samal ajal ründerelvade areng nõudis jõudsalt kaitserüüde arengut. Nüüd kaeti kõik need kehaosad, mis olid muidu kaitseta. Selleks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpoolt üleni kattev suur ja vastupidav rinnakilp. Nii kujunes 15.saj alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Aga kuna kaitserüü arenes jõudsalt, siis oli vaja ka tõhusamaid relvasid. Selleks hakati tegema järjest pikemaid ja tugevamaid mõõku. Mõõgad olid raskemad ja vajasid kahe käe jõudu-nii kujunesid kahekäemõõgad. Ründerelvade areng Et võidelda end plaatvestidega rüütatud vaenlaste vastu võtsid
ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal. Ristisõdade ajal hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Peale tõmmati veel pikk valge mantel, sageli ordu embleemiga. 13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve ja küünarnukikaitseid. 15. sajandi alguseks kujunes välja täisraudrüü. Relvade areng Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid kahekäemõõgad. Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid.
Seetõtti hakati 13. Sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoomis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle kaitserüüd ja seni katmata kehaosade varjamiseks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpooslt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Ründerelvade areng Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu. Nii kujunesid kahekäemõõgad. Linnakäsitöölised võtsid plaatvestidega rüütatud vaenlase vast
Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi.
Kuna osava löögiga võis tabada täpselt kahe plaadi vahele, needid purustada ja vastase tappa, siis hakati väikeste plaatide asemel kasutama suuremaid, mis kujunesid kogu rinda katvaks rinnakilpideks või siis hakati väiksemaid plaate katma kahekordselt Rinnakilbid kinnitati ilmselt pannaldega seljakaitse külge õlgade ja külgede pealt. Kõhuosa kattev kaitse ei tohtinud olla jäik, kuna see oleks liiga palju piiranud liikumisvabadust. Seega oli kõhukaitse valmistatud plaatvesti stiilis või mitmest peenemast raudribast, mis olid neetide reaga kinnitatud rinnakilbi sisekülge katva sameti siseküljele. Seega koosnes XIV saj. lõpu poole rüütli kaitserüü mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, 5 seljakaitsest ja rinnakilbist. Samas kasutati loomulikult vaesemate poolt edasi ka rõngassärke
14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Väliselt meenutasid need kolbi või vaasi ja esialgu üritati neist nooli lasta. Peagi aga tulid nende baasilt relvastusse juba suurtükid ja püssid ning varsti hakkasid uued laskerelvad heitemasinatele ja ambudele tõsist konkurentsi pakkuma. Tulirelvade välja arenedes täiustati jälle kaitserüüd ja seni katmata kehaosade varjamiseks lisati raudplaate ja plaatvesti asendas rüütli ülakeha eestpoolt üleni kattev suur ja vastupidav kilp. Nii kujunes 15. sajandi alguseks välja täisraudrüü. Linnuste ja linnade piiramine. Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. Kummalgi puhul rakendati ka just selleks otstarbeks ettenähtud relvi ja võitlusvõtteid. Igal jõukamal feodaalil oli tugevasti kindlustatud linnus, samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüriga ning tornidega
annaabi.ee 
