Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud
Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja
1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda
Jalg kõva. Seeneliha kollakasvalge. Tavaliselt kasvavad mitmekesi ülestikku, asudes mõme meetri kõrgusel oksakohtades või tüveõõnsuste juures, harvem juurekaelal. Kahjustus: poolparasiit, nakatab tänava- ja pargipuid saetud või murtud oksakohtade kaudu. Tekitab tüve südamikus valgemädaniku, mis ulatub 8-10m kõrgusele, levides ka jämedamatesse okstesse. Vahtral on mädapuit valgekirju ja lõheneb piki aastarõngaid kuubikukujulisteks vüi plaatjateks tükikesteks, vahel on puidus näha mustad kilejad piirjooned. · Kännupess Fomitopsis pinicola Pruunmädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkera metsades nii okas- kui ka lehtpuudel. Keskmise suurusega või suur, kiilukujuline või lame, kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranzi, soojaveinpunase, hallika ja mustani sõltuvalt viljakeha vanusest ja kasvukiirusest. Suurtel viljakehadel on need värvid vöönditena
õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. 8 Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad, vaid mõnedel liikidel on ees- või tagajalad muutunud plaatjateks kaevejalgadeks. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. Osadel liikidel on säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks nn. kabetamissälk. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploidseid kui diploidseid mune. Esimestest arenevad alati isased, teistest ainult emased või ühiselulistel kiletiivalistel ka töölisisendid.