vajaduste rahuldamiseks.sulaklaas on keemiliselt väga agressiivne, seepärast tõmmatakse klaas-kiudu läbi Pt-filjeeri. Pooljuhtmaterjale, optilist klaasi jt. Suure puhastusastmega aineid toodetakse Pt-tiiglis. Kui klaasile tekitada üliõhuke plaatinakelme, siis saab läbi niisuguse klaasi vaadata ainult seest väljapool; väljast vaataja näeb ainult oma peegelpilti. Nii klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Plaatinametallid on efektiivsed katalüsaatorid hapete tootmisel. Viimasel aastakümnendil kulus aga 51% plaatina metallide toodangust autoheitgaasi kahjustustavate katalüsaatorite valmistamiseks. Selles muundatakse kahjulikud ja mürgised heitgaasi komponendid keskkonnale kahjutuks. Naftafraktsioonide töötlemisel plaatina-katalüsaatoriga saadakse kõrge oktaaniarvuga autobensiini. Lennukites kasutatakse plaatina-katalüsaatorit, et sissehingatavas õhus lõhustada mürgist osooni hapnikuks. (Karik 2001:59)
Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et nei...
........................ 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad......................................................................................................... 6 Peamised kasutusvaldkonnad............................................................................. 8 Hind..................................................................................................................... 9 Teised plaatinametallid...................................................................................... 10 Kokkuvõtte........................................................................................................ 11 Kasutatud kirjadus............................................................................................. 12 Sissejuhatus Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Plaatina nimetus tuleneb hispaaniakeelsest sõnast platina, mis tõlkes tähendab hõbedakene, sest plaatina on hõbevalge ja sarnaneb mõneti hõbedaga. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Teised plaatinametallid Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka keeles iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. 1813. aastal leiti Uraalis plaatinamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³).
Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge-, värvi-ja röntgenifilmi valmistamisel. Hõbe kuulub raskemetallide hulka. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Sellepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvate väävliühenditega. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumiga, siis hõbesulfiid redutseerub kergesti vabaks mealliks. Seda keemilst protsessi võib tänapäeval kasutada hõbeesemete puhastamiseks. Hõbeda head füüsikalised ja keemilised omadused on võimaldanud teda rakendada teadusuuringutel
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama ener...
Tartu Kutsehariduskeskus - - Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus..........................
plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. o Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad Teised plaatinametallid o Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomulik terav lõhn ( kreeka k. osme lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. 1813.a, leiti Uraalis plaatinamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina k...
seda nimetatakse puhtaks hõbedaks. Hõbejoodis on sulam, mis sisaldab 50-80% hõbedat ja ülejäänu moodustab vask ja tsink. Hõbeda sulamitest valmistatud prilliraamidel peab olema peal kvaliteedimärk. (Obstfeld 1997). Plaatinat, pallaadiumi ja plaatinametalle kasutatakse, et saavutada kvaliteetne prilliraami pinnaviimistlus, mis ei tuhmu ja annab valge sära. (Obstfeld 1997). 6 3. ARUTELU Kuld, hõbe, plaatina ja plaatinametallid on hinnatud metallid, sest on heade omadustega, esteetiliselt ilusad ja hea vastupidavusega. Väärismetalle kasutatakse prilliraamides siiski suhteliselt vähe. Põhiliselt seetõttu, et puhtal kujul on nad pehmed ja mitte kõige praktilisemad, kuid põhjuseks on ka see, et väärismetallid prilliraamides muudavad toote kliendile kalliks. Levinumad väärismetallid prilliraamides on erinevad kulla ja- hõbeda sulamid. Kullast detaile kasutatakse näiteks aksessuaaridena.
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
Hõbedat lisati ka pronksile, kui sellest valati torni ja kirikukelli. Nüüdisajalgi tehakse mõned muusikariistad või nende osad hõbedasulameist. 20. sajandi algul kinkisid Amsterdami juveliirid Rahvasteliidu esimehele hõbehaamri, mille meloodiline heli kutsus korrale jutuhoogu sattunud diplomaate ja äratas neid, kes pikkade istungite ajal tukkuma olid jäänud. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Aja jooksul, eriti kiiresti muutuvad lusikad tumedamaks aga värske sibula, tomatimahla ja munade mõjul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvates väävliühenditega, iseäranis mädamunalõhnalise divesiniksulfiidiga. Hõbeda pinnale tekib seejuures hõbesulfiid, mis on üks rasklahustuvamaid aineid üldse.
muudavad ta asendamatuks metalliks teaduses ja tehnikas, laboratooriumis ja tööstuses. Plaatinast valmistatakse retorte, tiigleid, pintsette, juhet, elektriahju kütteelemente, kaalukausse, ainete põletuslusikaid jpm. Plaatina ruumpaisumiskoefitsent on sama nagu klaasilgi, seepärast on plaatinaelektroode kerge joota klaasi külge. Tekitades klaasile üliõhukese plaatinakihi, saame mittetuhmuva peegli. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 20) Plaatinametallid on kõige kallimad väärismetallid. Väärismetallide mõiste on läbi käinud pika ajaloolise arengutee. Nii mõnigi nüüdisaja argielumetall, näiteks raud, tina või alumiinium on mingil ajalooperioodil olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse neiks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli plaatina, pallaadiumi, roodiumi, iriidiumi, osmiumi ja ruteeniumi. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude
o leegiga nafta töötlemisel kui gaasi energiasisaldus on piisav kui põlemisel ei teki kahjulikke aineid o termiliselt lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses 650-850 °C 1200-1400 °C tekkivat soojust saab ära kasutada o katalüütiliselt autode heitgaasid plaatinametallid, metallioksiidid 350-650 °C nähtava leegita katalüsaatori pinnal gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke Gaase puhastatakse lisanditest põletamisega enamasti tööstuslike heitgaaside puhul. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Leegiga põletatakse gaase, mille energiasisaldus on
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
karbonaate (80% sooladest). Vees lahustunud O2 (N2 lahustub vähem) - oluliselt tähtis elusorganismidele. Biosfäär - elusorganismide toime sfäär (kogu hüdrosfäär, osa lito- ja atmosfäärist) Biosfääris kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (tavaliselt eristatakse O, C, N, P ja H2O-ringet; tegelikult ringe palju laiem - vaid inimeluga võrreldes aeglane) Ohtlik on “pihustumine” väljumine praktilise kasutuse sfäärist: eriti Sn, Ag, Au, Pt ja plaatinametallid, U, kütused Universum Kosmilises ruumis, teistel planeetidel, tähtedel jm. - hoopis erinev elementkoostis kui Maal. Kosmiline ruum üldiselt: 71% H ja 28% He, teisi elemente kokku 1%. Agregaatolek - aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad. Välistingimuste (rõhu, t) muutumisel siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teise (s.o. faasisiire). Agregaatolekuid on 4: gaasiline, vedel, tahke, plasma-olek
keskkonnale ohtlikke aineid. Kuid siiski on harva see täielik Termiliselt põletatakse lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm heitgaase väga kõrgel temperatuuril. Eralduvat soojust saab ära kasutada. Katalüütilise põletamise abil võib hävitada orgaanilisi aineid. See kulgeb madalal temperatuuril (350- 650) ilma nähtava leegita. Katalüsaator on aine, mis tõstab tunduvalt põlemisreaktsiooni kiirust seejuures ise kulumata. (nt plaatinametallid, metallioksiidid) 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Mõlemit leidub fossiilsetes kütustes. Väävliga saastavad soojuselektrijaamad. Väävel Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks SO2 heitmete vähendamise meetodiks oleks väävli sidumisastme suurendamine põlemiskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi: märgmeetodid,
kasutatakse a) Hg-katoodi (millel Na+ + e- → Na, mis lahustub Hg-s → Na-amalgaam) Na-amalgaam + H2O → NaOH + H2 ↓ Hg b) diafragmasid ja membraane (anoodi- ja katoodiruum eraldatakse) [Moodust a kasutatakse vähenevas ulatuses – Hg reostuse oht] Anood (+) elektrolüüsiseadmetes – äärmiselt korrodeerivad tingimused tänapäeval kasutatakse anoodimaterjalidena peamiselt sulamit Ti + plaatinametallid (Ru, Ir, Pt) + oksiidsed kattekihid 3.27.5. Tootmine, kasutamine, biotoime Cl kasutamine (ühendite koostises, -ioonina) – väga laialdane Cl2 maailmatoodang ca 45 milj.t/a Kasutatakse peamiselt: - oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid (hüpokloritid, kloorlubi jt.) - paljude elementide kloriidide saamiseks - kloororgaaniliste ühendite tootmiseks (polüvinüülkloriid, lahustid, kloropreenkautšuk jt) - pestitsiidide jt. sünteeskeemia produktide saamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
