2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · informatsiooni suurem maht · plaanimaterjali saamise kiirus · välitööde mahu vähendamine · sõltumatus ilmastikust plaani koostamisel · tööde automatiseerimise võimalus 3. Aeropildistamine ja pilditootmise protsess Aeropildistamine maapinna pildistamist lennukilt, helikopterilt või õhupallilt. Olenevalt kaldenurga suurusest võib aeropildistamine olla plaaniline (kaldenurk alla 3o) ja perspektiivne (üle 3o). Olenevalt pildistatava maa-ala asukohast, reljeefist ja mõõtakvast kasutatakse
ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/ Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse
paigutusega). Kuus visuaalset muutujat on vorm-suund-värvus-teralisus-tihedus-suurus. 54. Graafiliste muutujate visuaalne hierarhia: Osad muutujad tulevad rohkem esile ja mõjuvad intensiivsemalt kui teised. Kõige tugevam muutuja on suurus, seejärel tihedus ja värvus. Kõige tagasihoidlikumad on teralisus, suund ja vorm. Samas vorm on ainuke muutuja mille abil saab väljendada assotsiatsioone. 55. Valikuline suurus, järgnevus või järjestus, kvantiteet. 56. Plaanimaterjali esitamise rusikareeglite sisu: · "tee lühidalt" Liigse info kasutamine näitab esitaja ebakindlust. Infoajastul ollakse infoga ülekoormatud. · "ole täpne ja tõene" Võib tuua seose ka 3. Kui ei tea, tuleb öelda, et ei tea, mitte hämada. Nii tekstiliselt, graafiliselt, suuliselt. · "keskendu põhipunktidele" Keskenduda ühele põhipunktile korraga. Kasutada pigem mitut lihtsat kaarti.
järgnevus. Maakorralduse õiguslikuks aluseks on maaseadusandlus, mis hõlmab seadusi ja seadusest alamal olevaid õigusakte. Tehniline külg. Makorralduse teostamine eeldab senise olukorra täpset tundmist, milleks tuleb teha väliuurimusi, seejärel analüüsida olukorda ja koostada projektilahendus. See omakorda nõuab kaasaegse sisuga plaanide ja kaartide kasutamist, mis on saadud teatud mõõdistamise tulemusena. Selle plaanimaterjali alusel toimubki maaressursside seisundi ja jagunemise uurimine, uute piiride projekteerimine, kõlvikute ja maavalduse pindala arvutamine ning lõpuks projekteeritud piiride looduses tähistamine maakoraldusliku mõõdistuse abil. Maakorraldustööd võib liigitada maakorralduseks kitsamas mõttes ja maakorraldustöödeks laiemas mõttes. Eesti maakorraldusseadus loetleb
Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt, et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/ Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus,
Kõrguskasv: hAB=h1+h2+h3=(t1-e1)+(t2-e2)+(t3-e3)=t-e Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa. Punkti B kõrgus HB=HA+hAB Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega.
annaabi.ee 
