sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA. Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.). · Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 7. Muutused maailma poliitilisel kaartil. 20.sajandi lõpu pingekolded: Vt.õpik lk.145-154. Peep Reimer
laiaulatuslikke reforme, võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Eur-ga ; lõppes võidurelvastumine, endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks ; 1991 leppisid USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. -Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia lagunemine(alates 1992- Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro) ; Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia-1993.
- 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud. - Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast senine kahepooluseline maailm. - Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid, eriti USA. - Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. Sellega näitadi viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 5. Selgita mõisteid: Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Trumani doktriini väljakuulutamist peetakse külma sõja alguseks. Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) USA 1947.a. algatatud
raskused). Ka ei andnud mingeid tulemusi autori katsed leida korrelatsioone Eesti maksusüsteemi põhikarakteristikute ning SKP kasvutempode, reaalpalga taseme (selle dünaamika), tööpuuduse, inflatsiooni, investeeringute mahu jmt majandusnäitajate vahel. Ilmselt on sel perioodil Eesti majandusele mõjunud teised ja suurusjärgu võrra tugevamad 13 jõud. (Võib oletada, et nendeks olid plaanimajanduslike pidurite lõplik kaotamine, välisinvesteeringute kiire kasv, inflatsiooni kontrolli alla saamine jmt tegurid. Korrektne nende tegurite mõju analüüs siiani puudub). Eeltoodust lähtudes võib siiski teha mõned järeldused. Esiteks. Eesti jättis kasutamata unikaalse sansi, mis seisnes võimaluses tühjale kohale kohe üles ehitada täiesti kaasaegne ja majandust hästi stimuleeriv kaasaja majandusteaduse seisukohtadele vastav maksusüsteem. Teiseks
49* sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA. 50* Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.). 63* Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): 64* Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi
annaabi.ee 
