elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. AKTSEPTORLISANDID (p-pooljuht) · Kasutatakse aktseptoreid (vastuvõtjaid). ·Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse nn augu, mis soojusliikumise toimel hakkab liikuma. 17. Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Sulandades ühe plaadikese n- pooljuhist plaadikesegap- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi. Nende ühinemiskihiks ongi Pn-siire Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.Välises elektriväljas paiknev (see tähendab - pingestatud) pn-siire on
niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele veel omakorda kaalupommid, kuidas hõõrdetegur sõltub erisurvest ja liikumiskiirusest. Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul.
Eristatakse 2 korrosiooni liiki: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Nende tekkepõhjused on samuti erinevad. (Näide! aparatuuri kahjustus klooritööstuses) Teisi korrosiooniprobleeme :bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas pinnakatted ning on võimalus isoleerida pind. Ka kaitsva plaadikese paigaldamine on levinud. Kaitset aktiivsema metalli ühendamisega põhimetallist esemetele kutsutakse protektorkaitseks. Maakideks nimetatakse mineraale, millel on metallide tööstusliku tootmise seisukohalt nimetamisväärne tarbimisväärtus. Metallurgia on metallide ja nende sulamite tootmist käsitlev tööstusharu.Metallimaakides olevaid lisandeid nimetatakse aheraineks. Enne metallide redutseerimist lisandid eemaldatakse. Maakide ettevalmistust redutseerimiseks nim
ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor. Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile. Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese. Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja. Koosnevad tärklisest. Kanada ivesikatk Ladinakeelne nimetus: Elodea canadensis Michx. Rahvapärane nimetus vesihain. Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk. mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5...1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed.
valentsitsooni. N-pooljuht kui näiteks neljavalentse germaaniumi kristalli kasvatada viievalentse arseeni aatomeid, jääb üks elektron keemiliste sidemete moodustamisel ülearuseks ja vabaneb juhtivuselektronina. Niiviisi saadakse n-pooljuht. Elektrone loovutav lisand on doonor. 10. Aktseptor omastab elektrone, kuid doonor loovutab. 11. Pn-siire on ühinemiskiht, mis tekib, kui sulandada ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi, mille ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. Ühesuunaline elektrijuhtivus. Kasutus valdkonnaks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures vahelduvvool võib olla nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik. 13. Pooljuhtdiood liigub päripäeva ning nõrga vastuvoolu tingib omajuhtivus. Mida suurem pinge, seda enam tunnusjoon kasvab/suureneb. 14. Pärisiire vooluallike positiivne poolus ühendada p-poolmega
Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi, P-pooljuhi . Vastav lisand on siis aktseptor (ld. acceptor vastuvõtja). 13. Mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja mis p-tüüpi pooljuhtides. Lk 63-64 n-tüüpi pooljuhtides kannavd elektrivoolu peamiselt elektronid. p-tüüpi pooljuhtudes kannavad elektrivoolu peamiselt augud. 14. Mis on pn-siire (e. Pn-üleminek)? Lk 65 pn-siire sulandades ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p-pooljuhist saame kahekihilise pooljuhi. Nende ühinesmiskiht ongi pn-siire. 15. Kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alaldav tõkkekiht? Lk 65 P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Voolukandjate tiheduste erinevus hakkab läbi siirde tasanduma: augud valguvad n-poolmesse ja elektronid p- poolmesse. Siirdealas jäävad p-poolmesse neg. aktseptorioonid ja n-poolmesse jäävad pos. doonorioonid. Selle kakskihi elektriväli hakkab ülevalguvaid
Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike. See laseb kiired läbi nende suunda muutmata, nihutades neid vaid veidi-veidi kõrvale. Kuid osa kiiri peegeldub plaadikeselt ja eemaldub varda telje suhtes täisnurga all. Laserikiir peab tulistama ühele poole, sinnapoole, kuhu on üles seatud märklaud. Seepärast tuleb üles panna veel üks peegel. See pöörab tagasi plaadikese teisest servast peegeldunud kiired, suurendades veelgi laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget
Keedusoola kristallide ruumvõre tuvastas esmakordselt saksa teadlane Max Laue 1912 a. röntgenstruktuuranalüüsi abil. Kui ühesugune korrapära säilib üle terve ainetüki, on tegemist monokristalliga. Kui korrapära antud ainetüki piires muutub on tegemist polükristalliga. Kui kristalli füüsikalised omadused ei sõltu suunast, on aine isotroopne, kui sõltuvad, on aine anisotroopne. Näit. kvartskristallist teatud sihis väljalõigatud plaadikese elektrilisel pingestamisel teatud suunas hakkab plaadike võnkuma sünkroonselt elektrivälja võnkumisega ( s.o. piesoelektriline pöördefekt). Amorfsed ained on "pealtnäha" tahked, aga neil puudub kristalliline struktuur. Amorfsed ained on väga suure sisehõõrdeteguriga vedelikud. Nad on teatud üleminekuseisundis e. metastabiilses olekus. Amorfsesse olekusse võib viia iga aine kui ta väga kiiresti maha jahutada.
lihvimisketastega. Teritatakse nii käsitsi (joonised) kui ka treiterade kinnitamisega erilistesse terahoidjatesse. Teritamise järjekord on sama, mis kiirlõiketerasest treiteradelgi, s. t. esmalt teritatakse peatagatahk, siis abitagatahk, edasi esitahk ning lõpuks ümardatakse teratipp, Eelteritamine toimub rohelisest ränikarbiidist ketastel teralisusega F40 -F 36, puhasteritamine aga ketastel teralisusega F30 - F22. Et vältida metallkeraamilise plaadikese ülekuumenemist ja pragunemist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu lihvimisketast. Peale selle tuleb treitera kogu aeg nihutada risti kettapöiale edasi-tagasi. See on tarvilik selleks, et saada sirgjoonelisi lõikeserva ning et ketas kuluks ühtlaselt. Teritada võib kas kuivalt või plaadikest emulsiooniga rohkesti jahutades. Jahutus võimaldab teravama lõikeserva saamist ning kaitseb peale selle treitera ülekuumenemise, ketast aga liigse kulumise eest.
Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta koja veega, muutub raskeks ning laskub kergesti. Nad peavad jahti väikestele vähkidele ning söövad ka raipeid. Laevukese kodadest valmistatakse ehteid, lauanõusid ning nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse nende loomade liha. 14 Alamklass: kahelõpusesed ehk sisekojased Siia kuuluvad kõrgemad peajalgsed vähearenenud sisemise kojaga. Koda on harilikult kitsa plaadikese kujuline. Vaid keeritsseepial seepjaliste alamseltsist on koda spiraalse ehitusega. Kahelõpuseste silmad on peaaegu sama täiusliku ehitusega kui kõrgematel selgroogsetel. Mõnel süvaveekalmaarilistel on varrelised või teleskoopsilmad. Vaid ühel kaheksahaarmeliste liigil on silmad täielikult taandarenenud. Silmade taga paiknevad erilised haistmiselundid. Kombitsaid on kas 8 või 10. Nad on varustatud iminappadega. Lihaselises neelus on sarvjad lõuad. Hõõrel on enamasti hästi arenenud
Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike. See laseb kiired läbi nende suunda muutmata, nihutades neid vaid veidi-veidi kõrvale. Kuid osa kiiri peegeldub plaadikeselt ja eemaldub varda telje suhtes täisnurga all. Laserikiir peab tulistama ühele poole, sinnapoole, kuhu on üles seatud märklaud. Seepärast tuleb üles panna veel üks peegel. See pöörab tagasi plaadikese teisest servast peegeldunud kiired, suurendades veelgi laseri valgusenergiat. Laserist väljuva kiire võimsus sõltub pumpamislambist. Laseri käivitab optiline pumpamine. Eestlaste osa laserite leiutamises Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad USA, Saksamaa ja Eesti. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina, aga ka sellised nagu Indoneesia. USA-s kasutatakse Eesti
on enamasti silinderjas, ülemises otsas asetseb kombitsatest ümbritsetud suu. Enamasti on nende eluviis sessiilne. Meduusid on ujuvad üksikorganismid. Nende keha on sirmikujuline, kombitsad serval, ujuvad suuava allapoole. Ainuõõssed elavad kõige erinevamatel merepõhjadel. Kammloomad: keha sültjas, läbipaistev, sageli olemas kombitsad. Keha tavaliselt ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline- sellest ka rühma nimetus. Iga sõudeplaadike koosneb reast suurtest liitunud epiteeliripsmetest. Kammloom ujub, suuava eespool. Kombitsatega kammloomadel on neid kaks, need asuvad külgedel ning võivad tõmbuda kombitsatuppedesse. Kombitsad ja nende harud on kaetud arvukate kleeprakkudega. Suu läheb üle torujaks neeluks, mis avaneb makku. Neil on väga tugevasti arenenud mesoglöa, mis muudabki nende keha nii läbipaistvaks. Sigivad ainult sugulisel teel, munad ja
annaabi.ee 
