Lõpuks oli ta üksinda, mis ei tundunud talle enam vabadusena, vaid karmi saatusena. Sarnane mees oli ka Petsorin. Temagi kurameeris naistega ja ei tahtnud oma kunagisest naisest lahku öelda. Petsorinil mingeid plaane oma oma kunagise armukese Maryga polnud, aga ei suutnud samas ka leppida faktiga, et Grusnitski teda ihkab. Duellis Petsorini ja Grusnitski vahel saavutas ta edu, kuid südametunnistus Mary ees sundis teda lahkuma Pjatigorskist. Hiljem kohtas ta Belat, kes oli noor neiu. Tema südant Petsorin ei suutnud võluda, seega võttis ta kasutusse vanemad matslikud kombed ja vahetas Bela vägeva hobuse vastu, mis polnud tema omagi. Ajapikku tekkis nende vahel parem side, kuid Bela hukkus ning Petsorin haigestub hingevalust. Tegelikku õnne Petsorin elus ei leidnudki. Kõik need teosed räägivad enda eest, et armastus pole ostetav ning kui inimesel on keegi, kes teda hingest armastab, siis tuleb seda ka hoida.
Grusnitski hakkab teda vihkama. Petsorin kohtus salaja Veeraga. Ühel ööl kui ta hiilis kohtuma Veeraga, tungiti talle kallale. Teda hakati süüdistama Mary majja tungimises( Grusnitski süüdistas). Nad otsustavad pidada duelli, toimumis paik pidi olema kitsas platoo, nii pidi olema kindel, et see kes saab haavata saab silmapilkselt surma kukkudes kuristikku platoo all. Grusnitski saab pihta ja kukub kuristikus alla. Mary saab teada nende tülist. Petsorin lahkub Pjatigorskist. Kolmas peatükk- BELA(algus). See lugu ja ka tema järg on kirjapandud Maksim Maksimôtsi lugude põhjal. Raamatu autor sõidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse, seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sõbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord mingisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar, kelle nimi oli Bela
Grusnitski hakkab teda vihkama. Petsorin kohtus salaja Veeraga. Ühel ööl kui ta hiilis kohtuma Veeraga, tungiti talle kallale. Teda hakati süüdistama Mary majja tungimises( Grusnitski süüdistas). Nad otsustavad pidada duelli, toimumis paik pidi olema kitsas platoo, nii pidi olema kindel, et see kes saab haavata saab silmapilkselt surma kukkudes kuristikku platoo all. Grusnitski saab pihta ja kukub kuristikus alla. Mary saab teada nende tülist. Petsorin lahkub Pjatigorskist. Kolmas peatükk- BELA(algus). See lugu ja ka tema järg on kirjapandud Maksim Maksimôtsi lugude pôhjal. Raamatu autor sôidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse,seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sôbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord migisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar,
Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada. Tuppa jõudes märkas Petsorin, et ta asjad on varastatud. Minek Pjatigorskisse. Petsorin kohtus seal Veeraga, armastus lõi taas lõkkele. Petsorin tutvus Maryga ning pani ta endasse armuma. Grusnitski ja Petsorini tüli Mary pärast. Duell. Petsorin sai haavata ja Grusnitski hukkus. Veera lahkus Pjatigorskist. Petsorin oli kasakate staniitsas.Vuli©i ja Petsorini kihlvedu. Vuli© hukkus joodiku käe läbi. Petsorin võttis joodiku kinni. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Mis on elu mõte? b) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid! c) Liigsel enesearmastusel võivad olla halvad tagajärjed. d) Sõpruse ja vihkamise vahel on õrn side, kui seda lõhuda võivad järelmõjud olla traagilised. 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS?
Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle
merele. Äkki tahab neiu meest uputada, sest Petsorin jõudis pimeda poisi saladusele jälile. Petsorin pääseb, aga peagi kolib Pjatigorskisse, kus ta kohtub Veeraga, kellega tal kunagi kuum armusuhe oli. Uues linnas kohtub Petsorin vürstitariga, kes talle varsti armastust avaldab, kuigi samal ajal annab lootust ka Grusnitskile, kes armukolmnurgast suure skandaali korraldab. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja hukkub. Veera lahkub oma mehega Pjatigorskist, sest tema abikaasa saab teada, et Veera pole truu. Petsorin elab seda kaua üle. Teos jätkub sõjaväeaegade meenutamisega ja ta räägib loo Vulcist, kellega ta saatuse olemasolu peale kihla vedas. Petsorin ennustas Vulicile peatset surma ja üks purjus mees tapabki ta ära. 17. ,,Anna Karenina" Stepan Oblonski on oma naise Dollyga tülis, sest ta pettis teda guvernandiga. Kumbki ei taha omal algatusel ära leppida, aga kui Stepani õde Anna Karenina linna tuleb, andestab Dolly mehele
annaabi.ee 
