L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud 1/2 chillikauna ( hakitud seemnekojata)
kaotas selle 1990-ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. MÕÕN • Arvutite müük langes kõvasti • Wozniak lahkus Apple’ist 1985 • Apple juhatuse liikmed hääletasid Steve Jobsi firmast lahkumise poolt • Steve lahkus ning otsustas rajada oma firma NEXT ARVUTI • Steve Jobs rajas NeXT arvuti ettevõtte 1985. aastal • Arvutid olid tehnoloogiliselt väga arenenud ning maksid palju • Kasum oli 7 miljonit dollarit • 1986 aastal ostis Steve ära Pixari 10 miljoni dollari eest • 1996 ostis Apple NeXT arvutifirma ära ning Steve läks Apple’isse tagasi APPLE HAKKAB KASUMIT TEENIMA • Steve sai Apple’i tegevjuhiks • 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit iMac • iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi ligikaudu 800 000 ühikut • 19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginias ja Californias • Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri iPod
Computeri. Kümme aastat hiljem oli ettevõttel 4000 töötajat ning firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. 1985. aastal oli Jobs sunnitud enda firmast lahkuma ja see mõjus talle raskelt. Ent ta ei andnud alla, vaid lõi NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, tuli Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa tagasi, et tulla välja maailma vallutanud iMaci, iPodi ja nüüd ka iPhone-iga. Üle-eelmisel aastal ostis Walt Disney Company Pixari ja maksis selle eest 7,4 miljardit dollarit aksiates. Tänu sellele sai Jobsist Disney suurim üksikisikust aktsiaomanik. Vannevar Bush Vannevar Bushi on peetud hüperteksti ,,vanaisaks" ehk selle struktuuri loojaks. Vannevar Bush oli inimene kes kirjeldas teoreetilist masinat nimega Memex, mis jäljendaks inimese mälu. Kasutaja saaks selle seadme abil dokumente talletada ning otsida, kusjuures info oleks seoste abil ühendatud.
tähelepanu arvutihiire kasutamisele graafilises kasutajaliideses. 1986. aastal ostis Steve Jobs ettevõtte Pixar (tol ajal The Graphics Group) 10 miljoni USA dollari eest. Jobs töötas Apple'i tegevjuhina peaaegu tasuta, kõigest 1 dollari eest aastas. Ta ei võtnud töö eest mingitki muud tasu, näiteksaktsiaoptsioone ega esinduskulusid. Kuid talle kuulus üle 5 miljoni Apple'i aktsia, mille väärtus oli üle 2 miljardi dollari. Pärast Pixari ülevõtmist kuulus talle ka 138 miljonit Disney aktsiat, mille väärtus oli üle 4 miljardi dollari. Pilt 4. Apple Inc. ettevõte kasum võrreldes teiste ettevõttegigantidega. 3.1.1 Jobs’i elu meistriteos jõudis Eestisse Apple Inc. on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muudtarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad.
alata. valivad jätkuvalt teda arvuti- ja Apple tuntumaid tooteid - personaalarvuti Lisa meelelahutustööstuse mõjukaimaks figuuriks. (millega kaasnes esimest korda arvutitööstuse Tänu Apple`i tõusule maailma juhtivaks ajaloos seni tundmatu seade hiir), arvuti online-muusikamüüjaks, iPod mp3-mängija Macintoshi (1984), QuickTime võidukäigule viimastel aastatel ning Pixari multimeediatarkvara. PowerBook nimelised üliedukalt linastuvatele animafilmidele, pöörab sülearvutid, Power Macintosh (94), PowerPC Jobsi poole viimasel ajal üha enam oma pilke G3 protsessor, arvuti iMac (98), sülearvutil ka muusika- ja filmitööstus. iBook (99), Mac OS X. (2000), iTunes, iPhoto, iMovie. Lisaks neile on Apple välja tulnud Kasutatud materjal paljude teiste innovaatiliste toodetega. http://www.mac.ee/page.php?p=ajalugu
Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft
1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i 1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste, chattimise, e- maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!) 1989 progemise keel Python Guido van Rossum; 1989-
annaabi.ee 
