Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3. Baroksed laemaalid-mida ja kuidas kujutati? Maalides taotleti piltliku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigus.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelesad antiikmüütidest. 4. Barokkmaali naturalistliku suuna esindaja Caravaggio.Mida uudset on tema tööde kompositsioonis ja valguses
Pv =R0T pV = MR0T . . : piV = MiR0iT ( 1 45 ) 1 kg : pi v = R 0i T ( 1 46) pVi = Mi R 0i T ( 1 47) pv i = R 0i T ( 1 48) v i . pi v = R 0i T pv i = R 0i T , piv = pvi ( 1 49) (1-49) , : pi = p Vi/V = pri = pmi µ/µi = pmi Ri/ R 0 ( 1 50) , : n n T = [ (piVi /( ki 1) ] / ( piVi)/ (ki 1)Ti ( 3.4) i=1 i=1 pi, Ti,Vi - Pa, m3 , ki= cp/cv . , Pa n p = T/V piVi/Ti (3.5) i=1 n , m3 V = Vi ( 3.6) i=1 15 . . .( .)
An = ( F ( Pi ) xi + G ( Pi )yi ) , integraalsumma piirkonnas D piirväärtus protsessis n0 on osahulk ning Pi punkt, kusjuures PiVi, piirväärtust protsessis n0, n kus n=max{d1, d2,...,dn}, kus di tüki Vi diameeter V lim mn = lim ( Pi )S i = ( P )dS = m
Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest Sisehõõrdejõud Fh –vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S Fh =nSdv /dx . Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on Pa s. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines. Van der Waalsi võrrand piVi=nRT Ühtlane kulgkliikumine v=s/t=const. Ühtlaselt muutuv kulgliikumine s=cons Vt=v0+at ; s=vot+at2/2 v=/2as. Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine v ja a ei ole const V=ds/dt a=dv/dt
protsessi nim laineks. Lained jaot: ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 pikilained - osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel. Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines. Van der Waalsi võrrand piVi=nRT komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo tihedus. v= √ E roo E-elastsusmoodul roo- Lainega kandub edasi ak energia
tõrjutud vedeliku kaaluga Ideaalse vedeliku statsionaarel voolamisel voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga Sisehõõrdejõud Fh vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukigi pindalaga S Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on Pa s Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines Van der Waalsi võrrand piVi=nRT Ühtlane kulgkliikumine v=s/t=const Ühtlaselt muutuv kulgliikumine s=cons Vt=v0+at ; s=vot+at2/2 v=/2as Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine v ja a ei ole const V=ds/dt a=dv/dt
Из выражения (1-49) следует, что парциальное давление газового компонента смеси можно вычислять: pi = p Vi/V = pri = pmi µ/µi = pmi Ri/ R 0 ( 1 – 50) Температура смеси в К, когда смешивание идеальных газов происходит при постоянном объеме : n n T = [ Σ (piVi /( ki – 1) ] / Σ ( piVi)/ (ki – 1)Ti ( 3.4) i=1 i=1 где pi, Ti,Vi - соответственно парциальное давление газового компонента в Pa, температура в К и объем в m3 до смешивания , а также показатель адиабаты ki= cp/cv . Давление газовой смеси , Pa n
f ( x, y )dxdy = f ( cos + a, sin + b) dd D D' 20. Kolmekordse integraali mõiste ja tema arvutamine ristkoordinaatides Kinnises tõkestatud piirkonnas VR3 määratud pideva funktsiooni f(x,y,z) kolmekordseksintegraaliks antud piirkonnas V nimetatakse funktsiooni f(x,y,z) integraalsummasumma n n = f ( Pi )Vi , i =1 kus Vi on hulga V tükeldamisel n osahulgaks V1, V2,..., Vn saadud osahulk ning Pi punkt, kusjuures PiVi, piirväärtust protsessis n0, kus n=max{d1, d2,...,dn}, kus di tüki Vi diameeter n lim f ( Pi ) Vi = f ( P )dV n0 i =1 V Kolmekordse integraali arvutamine ristkoordinaatides Rahuldagu piirkond V järgmisi tingimusi 1) V on alt piiratud pinnaga z=1(x,y) ja ülevalt pinnaga z=2(x,y) 2) V projektsioon D xy-tasandile on regulaarne y-telje suhtes ning leiduvad ab ja funktsioonid 1(x)2(x), mis määravad D võrratustega axb ja 1(x)y2(x).