Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pistega" - 7 õppematerjali

Kiletiivaliste toitumine
1
docx

Kiletiivaliste toitumine

Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Keeritsuss ehk trihhiin
4
docx

Keeritsuss ehk trihhiin

T.spiralis on levinud mõõduka kliimaga piirkondades. Tema kandjad on kõige sagedamini põllumajandusloomad (sead ja hobused), samuti ka neid ümbritsevad loomad, nagu rotid, kassid ja inimesed, nakatumine. T.spiralis on külmatundlik. Trichinella spiralis sattub inimese organismile termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes.

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Herilane
5
doc

Herilane

Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud - töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Elutsükkel Suve jooksul võib herilaspere kasvada mitmesajaliikmeliseks. Noored töölised toovad vastsetele, samuti ka emale toitu: algul magusat taimemahla, hiljem kärbseid, mesilasi, liblikate röövikuid - kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema - ja isaherilasi.

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
Kurjus Jan Gillou
2
docx

Kurjus Jan Gillou

Erik võeti vastu kooli ujumismeeskonda ja võis ükskõik mis ajal treenimas käia. Koolis toimusid võistlused, kus Erik jäi oma spordivõimekusega silma võimlemisõpetajale Tosse Bergile. Gümnasistid ja nõukad pidasid Erikut ninakaks. Söögilauas anti reaalkooliõpilastele naksakuid ehk löök lauanoaga vastu pealage ja ühepistelööke, milleks kasutati äädikakorki, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Viimase pidi kooliõde ühe pistega kokku õmblema. Neljandikud ja nõukad kiusasid reaalkoolikaid, pannes neid jalanõusid puhastama ja ostma neile kioskist asju. Erik keeldus käsklustest ning hakkas neljandikele vastu, mis lõppes karistusega. Nõukatele ei tohtinud vastu hakata, karistuseks visatakse koolist välja. Erik sattus Nõukogu ette, kuna keeldus neljandiku saapaid puhastamast. Karistuseks määrati talle palju lau- ja pühapäevasid, kus pidi tegema kohustuslikku tööd. Hiljem sattus ta koos

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
Kurjus - kokkuvõte
2
txt

Kurjus - kokkuvõte

Sellest hoolimata sai Erik kooli ujumismeeskonda ja vis kskik mis ajal treenimas kia. Koolis olid vistlused ja Erik ji oma spordivimekusega silma vimlemispetajale Tosse Bergile. Erik oli vistluste tttu gmnasistidele ja nukatele jnud silma kui "uue ja ninakana". Sgilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja hepistelke. Naksakud thendasid seda, et ldi lauanoaga vastu pealage. hepistelgid oli need, et ldi dikakorgiga, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Selle pidi de he pistega kokku mbelma. Nukad ja neljandikud kiusasid reaalkoolikaid, lastes neil kioskist midagi osta vi siis puhastada nende saapaid vms. Erik keeldus kigist nendest ksklustest. Erik pidi minema Nukogu ette selle eest, et ta ei tahtnud he neljandiku saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle mrati pris palju laupev-phapevasid. Siis sattusid nad ka Pierre'iga koos Nukogu ette, sest olid vahele jnud salasuitsetamisega. Eriku arvates oli Nukogu eriti

Kirjandus → Kirjandus
418 allalaadimist
Jaan Kross --Keisri hull
3
docx

Jaan Kross - "Keisri hull"

isa pärast tagasi... Noh, kui ma sellest kellelegi räägiksin, võiks seesinanse mulle öelda: tähendab, sinu armastus ei olnud piisavalt suur... Mille peale mina vastan: ega suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku. Vähemalt minu puhul mitte. Ja igatahes on see kõige suurem armastus, mida ma olen tundnud. Nõnda suur, et iga kord, kui see mulle meelde tuleb, tõuseb siiamaani midagi minu sees rõõmsalt elevile ja vaibub siis ­ kuidas ütelda ­ magusa pistega." *Jakob kirjutas juba teose alguses, mida ta oma õest arvab: ,,Ma ei armasta seda oma õde. Ei. Liiga valmis oli tema tundmata asjade meresse kargama, niipea kui see mõisnikust poiss teda viipas. Liiga ebaloomulikkude olukordade sisse on tema hüpanud ja tirinud ka minu sinna kaasa. Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde ­ ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada... Ja mina teda... vististi ka

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist
SEINA--LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED
14
doc

SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED

Vilditud vaibad 11 Vilditud põhjakihi peale pannakse vanutatud kiud, mis kinnitatakse nõelaga. Väga tihe materjal. Nõelviltvaipu valmistatakse eelvärvitud kiududest võrkudest. Üldjuhul on nõelviltvaip karmi välimusega, kuid väga vastupidav vaipkate, mis sobib ka ruumidesse kus muidu vaipkate vastu ei peaks (Auma Expo). Hästi puhastatav. Lõikamisel ei hargne, mis võimaldab eriti hästi kujundada põrandaid. pistega kinnitatud põhjakanga külge kinnitust võib tugevdada vaibavaiguga põhjaks võib olla vilt, vahtkupp või lateks Igapäevane hooldus toimub tolmuimejaga. Korralik hooldus vähendab pesemise vajadust ja pikendab vaiba kasutamisaega. Korralikuma tulemuse saab kui vaipa imetakse kaks korda. Kõigepealt risti narmaste suunaga, seejärel narmaste suunas. Hoolduskoristuse seisukohalt on oluline plekkide võimalikult kiire eemaldamine. Suur osa plekkidest eemaldub värskena vee

Materjaliteadus → Materjaliõpe
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun