väärtuses tehtud korduvad vargused. Varaste korduvad kuriteod lähevad kirja väärtegudena, mis toovad kaasa kas rahatrahvi või aresti, kirjutas Postimees. /.../ Turvafirma Falck kaubandusprojektide grupi teenistusjuht Kaido Kalamets lootis, et vargad ikka saavad karistada ja neis ei süvene karistamatuse tunne. "See tooks tõenäoliselt endaga kaasa taskuvarguste ja kauplusevarguste suurenemise," märkis ta. Kriminaalpolitseinik Heldna sõnul pole põhjust uskuda, et korduvate pisivarguste dekriminaliseerimine kannustaks poevargaid varasemast rohkem vargile, sest suurem osa neist on narkomaanid. "Tal [poevargal] on täiesti ükskõik, mis karistus talle selle eest mõistetakse, ta on narkomaan, ta ei ole mõtlev olend," nentis ta. ERR uudised 15.02.2007 Allikas B Eesti karistuspoliitika triivib teadmata sihiga kursil. Justiitsministeeriumi viimase aja prioriteediks näib olevat
karmide karistuste, vaid õigusrikkumiste ärahoidmisele suunatud meetmete abil. On tõsiasi, et suur vangide arv ja pikad karistused ei too kaasa suuremat turvatunnet, vaid vastupidi: praegustes vanglatingimustes hoolitsevad kurjategijad tõhusalt oma järelkasvu eest. Olukorda leevendaksid senisest efektiivsem kriminaalhooldus ja alternatiivkaristused, mille rakendamiseks on loodud kõik eeldused, ning ka karistuste ülevaatamine mõne karistuse lühendamine ja mõne kuriteo (näiteks pisivarguste) dekriminaliseerimine. Eesti õiguskorra arengut ja olukorda jälgides tekib tahes-tahtmata elementaarne paralleel riigihaldusega. Nii nagu riik on jõudnud arengujärku, kus uute asutuste loomise asemel tuleb asetada rõhk nende töö sisule, nii tuleb ka õigusloomes keskenduda kvaliteedile. Viimane ei ole kantseleilik tühisõna, vaid tähendab süvitsiminekut ja võimet tekkivatele, ka Eestist väljapoole jäävatele probleemidele kiiresti reageerida (Lang, R. RiTo10, Tallinn, 2016).
Madridis ja Barcelonas toimuvad need kõige tihedamini. Barcelonas ütlevad kõik sulle, et jälgi oma taskuid. Kõige tavapärasemad kohad, kus taskuvargused toimuvad on muuseumid, poed ja turud ehk siis kohtades, kus on palju rahvast. Tihti öeldakse, et Barcelona on taskuvaraste pealinn. Üks kõige kuulsamaid kohti on La Rambla. Sellel tänaval liigub palju inimesi ning on raske märgata taskuvargusi. Taskuvargaid on isegi sisse tulnud teistest riikidest kuna Hispaania seadused pisivarguste kohta on väga leebed. Vahele jäädes peab varas olema ainult 3-4 päeva vanglas. 17 Kokkuvõte Hispaania on väga erinev maa võrreldes Eestiga. Nad on ka väga sportlik rahvas, paljud asjad tiirlevad seal spordi, enamjaolt jalgpalli ümber. Kuna kliima on neil hea, on neist saanud sisserännumaa. Hispaanlased on väga usklikud, kuid sa ei näe tänaval palju inimesi, kes on
trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Enne seda olid korduvad vargused, olenemata asja hinnast, kriminaalselt karistatavad. Siseministeeriumi andmetel on pärast seadusemuudatuse jõustumist 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga väärtegude ja kuritegude summaarne kasv 38% ning võrreldes 2008.aasta esimest poolt ja 2007.aastat, võib tuua arvestuslikuks süütegude kasvuks ca 56%. Toodud faktidest võib järeldada, et nimetatud seadusemuudatusega suurenes toimepandud pisivarguste hulk ning nende toimepanijates karistamatuse tunne ning kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega võib väita, et väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes ei täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Ka Siseministeerium möönab, et senine karistuspraktika ei ole olnud toimepandud rikkumiste suhtes ilmselt piisavalt proportsionaalne
Eraõiguses olid kompensatsioonilised karsitused. Avalik õiguslikud karistused: 1) kaelakohtuliku (surmanuhtlus võimalik). *surmanuhtlus: - poomine, ainult meestele, see oli häbistav karistus. Kohaldati alati varaste puhul. - pea maharaiumine määrati tapmise eest, põhiliselt aadlikule. - ratastamine tapmise puhul, suurte varguste puhul, talupoegadele. - uputamine, kasutati naiste puhul. - põletamine tuleriidal, naiste puhul. *sandistavad karistused: - käe maha raiumine- pisivarguste puhul või kehavigastuse tekitamise eest. - keele ära lõikamine valetunnistajale, keel pikk. 2) mittekaelakohtulikud ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistus. Eraõiguslikud karistused: Valuraha välja maksmine- kui oli vägivalda kasutatud (tekitatud sinikaid). Vaja oli selle eest maksta valuraha 19 8. Hilise keskaja tsentraliseeritud õigus.
annaabi.ee 
