jalaga kübarad, mida me tavatseme seenteks nimetada. Tegelikult on suurem osa seenest maa sees varjul. Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid peaaegu ohutu, kui mitte suhu pista. Iga väikelapski teab ju, et teda süüa ei tohi, ja oma välimusega jääb ta hästi meelde. Hoopis kahjutu on see seen paljudele putukatele, kelle vastsed põhjustavad seene ussitamist. Täissöönud vastsed poevad seenest mulla kõdukihti, viies endaga kaasa seene pisitillukesi eoseid. Nii aitavad nad ka kärbseseenel levida ja soodustavad sellega metsapuude kasvu. Punast kärbseseent on peetud Euraasia vanimaks joobeaineks. Kuigi punases kärbseseenes võin näha Vana Maailma olulisimat hallutsinogeeni, on mõistetav, et tal on oluline koht ka inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias. Samas on leidnud ta ka eriti laialdast kasutust meditsiinis. 19. sajandil soovitasid
7 kübarad, mida me tavatseme seenteks nimetada. Tegelikult on suurem osa seenest maa sees varjul. Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid peaaegu ohutu, kui mitte suhu pista. Iga väikelapski teab ju, et teda süüa ei tohi, ja oma välimusega jääb ta hästi meelde. Hoopis kahjutu on see seen paljudele putukatele, kelle vastsed põhjustavad seene ussitamist. Täissöönud vastsed poevad seenest mulla kõdukihti, viies endaga kaasa seene pisitillukesi eoseid. Nii aitavad nad ka kärbseseenel levida ja soodustavad sellega metsapuude kasvu. Punast kärbseseent on peetud Euraasia vanimaks joobeaineks. Kuigi punases kärbseseenes võin näha Vana Maailma olulisimat hallutsinogeeni, on mõistetav, et tal on oluline koht ka inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias. Samas on leidnud ta ka eriti laialdast kasutust meditsiinis. 19
mitmesuguse suurusega loomi. Kalade seas in tõelisi kääbuseid ja koletislikke hiiglasi. Filipiini saartel, mis paiknevad Lõuna Hiina mere ja Vaikse ookeani vahel, esineb tibatilluke parvedes elav mudillane luzoni pisimudil, kelle pikkus on 1-1,5 cm . See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks. Luzoni pisimudilat peetakse kõige väiksemaks selgroogseks loomaks kogu maailmas. Pisitillukesi kalu leidub ka Euroopas, eriti Nõukogude Liidu vetes. Mustas, Aasovi ja Kaspia meres esineb bergi mudil, kelle pikkus ulatub vaevalt kolme sentimeetrini. See on väikseim selgroogne NSV Liidu piires. Joonisel on bergi mudil antud viiekordses suurenduses. Meie meredes ja magevetes on küllalt palju 5-10 cm pikkusi kalaliike. Baikali järves elav mudilane kneri lailaup on tavaliselt 8 cm pikkune ja üksnes harva tuleb ette kuni 14 cm pikkusi eksemplare
Läks käiku itaalia pärand maskid. Eriti popp oli arlekiini mask. Arlekiini ümber ehitati üles stsenaarium. Arlekiini ümber tiirles daam (Colompina), kellega ta tihti abiellus. Cassandri tüdruku isa, neiul oli ka teine peika. Tüüpiline dell'arte süzee. Eriti armastas ta kiusata Gil'i (Cassandri abiline). Deburau alustas sellise teatristiiliga oma karjääri. Tema koht trupis oli enam kui tagasihoidlik. Loomult häbelik, ei oskanud enda eest seista. Tegi pisitillukesi rolle. Kuni 30nenda eluaastani vireles näitlejarollis. Ükskord juhtus, et trupi arlekiin jäi haigeks. Deburau esines tema aseml. Sellel õhtul arlekiin esines hiilgavalt. Publik hõikas arlekiini õige nime all lavale, polnud arugi saanud, et tegelt Deburau oli arlekiini mänginud. Masendusse langes ja tahtis end Seine'i ära uputada. Ta päästeti. Ta avastas, et temas oli sündinud uus mask. Ütles, et tema maski nimi on Pierrot. Lubati tal seda proovida
punahabeme sõnavoolu. Õnneks astus paar meest sisse. Nüüd söandas Indrek avalikult põgeneda. Aga kui puhvetipidaja seda nägi, hüüdis ta temale järele: ,,Muud kui hääd kätt, aina hääd kätt, ja kui siia tagasi, siis kura kätt, ikka kura kätt!" Räidinud sügisilm oli vaheajal sootuks pimenenud. Auruses õhus piiras põlevaid laternaid kaugemalt vaadates nagu mingisugune aupaistus. Nende ümber oleks nagu lugematu hulk pisitillukesi kihulasi surunud, milliseid Indrek kunagi varem polnud näinud ja kes valgusid laterna ümbert laiali, niipea kui Indrek neile lähenes, nagu kardaksid need teda. ,,Kura kätt, ikka kura kätt!" helises tal kõrvus ja milleski aru andmata talitas ta nende sõnade järele. Aga varsti märkas ta, et ta läheneb linnaservale, ja nüüd tuli tal meelde, et kura kätt oli vaja hoida tagasitulekul. Nõnda pöördus ta ümber ja läks endisele paigale, kust algas oma teekonda
annaabi.ee 
