Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse inimesega, vaid peab paremaks olla joodik, nukk, veider loomake, ussike või isegi hapukurk. Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk burlesksed, mille olemuseks on alati millegi kõrgemalseisva madaldamise tung.
Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad -kurvemaid olukordi leevendab Kafka huumo meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. -peategelase seiklus paiskab teda ühest olukorrast ja seltskonnast teise, Romaani algus ja lõpp langevad ajas kokku- kogu vahepealse moodustab ühe peremehe juurest teise juurde emotsionaalse mälu abil taasloodud möödanik. -väikese inimese pisendamine ja alandamine ühiskonna anonüümsete Uudsus: jõudude poolt. Loobus arendamast korrapärast süzeed; -lõpp: inimliku lootuse ja mõistvuse, võõrandumise ületamise ja Loobus esitamast selgepiiriliselt karaktereid; loomulikkuse sümbol
on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab. KUULAMINE 1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne) a) Mitteverbaalne b) Verbaalne - Teisele pealerääkimine - Endast lähtumine (enda jutu rääkimine) - Teise poolt esitatud probleemi pisendamine - Teise poolt esitatud probleemi esitamine (see pole nii, see ei ole võimalik; imestamine - rumala mängimine) 2) KÜSIMINE Suunab vastama„Miks sa seda tegid?“ Probleemi eest põgenemine kiituse, lohutamise, naljatamise kaudu. - Süüdistamine - Moraali lugemine (kasvatamiseks) - Tõlgendamine - Nõu andmine (halvakspanu) - Interpreteerimine 3) SOODUSTAJAD - kogu keha kuulab - vaadatakse teisele otsa - noogutatakse
jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine Bandura käsitkuse järgi võib agressiivsuse paljudel puhkudel olla õpitud, nõiteks televisioonis nähtud võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria. Käitumispotentsiaal. Käitumispotentsiaal on Rotteri järgi käitumise tõenäosus ,mis kujuneb välja mingis olukorras sõltuvalt ühest või mitmest kinnistajast. Ootused
Teotus WHO-lt (Maailma Tervishoiu Organisatsioon), APA-lt (Ameerika psühhiaatriate assotsiatsioon). 18.Probleemi eitamine kui uimastisõltuvuse olulisim sümptom. Eituse saavutamise erinevad viisid Eitus (denial) aitab kesta uimastisõltuvusel mitmete aastate vältel. ratsinaliseerimine-möistusepärastamine(nt. valuvaigestid mitu korda päevas) projektsioon- ülekanne(süüdistatakse teised) minimiseerimine-pisendamine(tehtakse probleem väiksemaks kui tegelt on) repressioon-mahasurumine(mitte möelda) supressioon-allasurumine isolatsioon-eraldumine(väldib nt. perekonda) regressioon-taandareng(käitub mitte oma vanusel vastavalt) 19.Uimastitarvitajate meditsiinilise abistamise kõige üldisemad põhimõtted I. Üledoseerimisel tekib eluohtlik intoksikatsioon (mürgistusseisund) ning isik tuleb vältimatu abi korras toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või
2.Valikuline üldistamine: Järeldusi tehakse üksikuid detaile kontekstist välja rebides, osa olulist informatsiooni ignoreeritakse. 41 3.Ülemäärane üldistamine: Üks või kaks eraldi juhtumit esindavad sarnast olukorda igal pool, ükskõik, kas nad üldse asjasse puutuvad või mitte. 4..Suurendaminee & pisendamine: Juhtumit või asjaolu tajutakse suurema või väiksemana, kui see tegelikult on. 5.Isikustamine: Enesega seostatakse suvalist sündmust ja omistatakse sellele äärmuslikku tähendust, kuigi järelduste tegemiseks pole piisavalt tõendeid. 6.Dihhotoomne mõtlemine: Kogemusi lahterdatakse kõik-või-mitte-midagi meetodil, kas täielikuks eduks või totaalseks läbikukkumiseks. 7
annaabi.ee 
