- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%. KANGENDATUD osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. MAHLAD · TOORMAHL koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid · KONTSENTREERITUD MAHL valm. mahlast, millest on eraldatud vesi. Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata · MAHLAPULBER valm
Kangestatud veinile on lisatud viinamarjapiiritust, alkoholisisaldus 15-22 %. Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmisatakse teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist ja humalatest. Õlled jaotatakse vastavalt kääritamisel kasutatud pärmi tüübile: • põhjapärmiõlled ( lager) • pinnapärmiõlled (ale) Siider on naturaalse õuna- või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu. Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt. Veinid liigitatakse: • Punasteks • valgeteks • roosadeks( rose) veinideks • vahuveinideks (s.h šampanjad), • kangestatud (kangtatud ) veinideks
- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%. KANGENDATUD osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse
- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%. KANGENDATUD osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse
Alkohoolseid jooke võib jaotada: valmistusmeetodi järgi, kanguse järgi, tooraine järgi. 4.2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid Kääritatud alkohoolsed joogid on: õlled, siidrid, veinid. Õlu. Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook. Seda valmistatakse: teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist, humalatest. Siider. Siider on lahja alkohoolne jook. Seda valmistatakse õuna- või pirnimahlast kääritamise teel. Siidri valmistamisel ei kasutata pärmi. Õunad ise sisaldavad pärmi, mis soodustab kääritamist. Vein. Vein on kääritatud viinamarjamahl. Veini alkoholisisaldus on 5,5 – 14,5%. 65 Kui veinile lisada viinamarjapiiritust, saab kangestatud veini. Sellise veini alkoholisisaldus on 15 – 22%. Veinid liigitatakse: punased veinid, valged veinid,
annaabi.ee 
