Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi.
Ateenlased toetasid Kerkyrat ning korintlased nägid selles rahuleppe rikkumist. Teised riigidki esitasid ateenlaste vastu kaebuseid ja nii kuulutasid spartalased ja p LIIT aTEENALE sõja. Kuna Peloponnesose liidu maavägi oli Ateena omast selgelt tugevam, ateenlastel aga oli sama kindel ülekaal merel, siis loobusid ateenlased Periklese ettepanekul Atika maapiirkonna kaitsest ja tõmbusid sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju. Samal ajal rüüstasid nad Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja. Peajõudude otsustavat kokkupõrget selline strateegia ei võimaldanud.SEE OLI ÜHTLASI KA PERIKLESE STRATEEGIA Archidamose sõda (431421 eKr) Sõja esimesel perioodil, mis tuntud, tungis Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (tema järgi ka nimi
Bulee e. 500 nõukogu 50 esindajat igast hõimust, nõuandev organ, valmistasid ette küsimused rahvakoosolekule arutlemiseks,igapäevaselt tegelesid riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia 6000 liikmeline vandekohus, jagatud kümneks 500 liikmeliseks komisjoniks,ülejäänud olid varus. Ostrakism Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism. Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation. Sümpoosion Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud. Kraater
Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga niinimetatud pikad müürid, mis ümbritsesid Ateenat tema sadama Pireusega. Seega muutus Ateena koos oma sadamaga suureks kindluseks, mida oli peaaegu võimatu vallutada. Ateenlastel ei tasunud siis enam karta pikaajalisi piiramisi, sest laevadega sai kogu aeg toitu juurde vedada. Periklese ajal ehitati ka palju pühamuid tähtsaim neist jumalanna Athena tempel e. Partheon mis tähendas kreeka keeles neitsit. Kõigi ehitustööde jaoks saadi raha liidukassast. Peagi sai Ateena kõige võimsamaks linnriigiks 5.sajandil. Kuidas Ateenlased elasid Ateena linn
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge
propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna Athena tempel- Parthenon (kr k neitsitempel), kus asus skulptor Pheidiase loodud jumalanna kulla ja elavandiluuga kaetud hiigelkuju ning kus hoiti riigi väärisesemeid, Athena pronkskuju jne. Vältimaks linna ümberpiiramist ühendati Periklese ajal Ateena kaitseehitised ,,pikkade müüridega" mere ääres asuva sadamalinna Pireusega. 2.4. Vana-Kreeka haridus: Laiapõhjalise hariduse alustalaks oli 8.saj eKr loodud lihtne tähestikkiri- alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest, alfast ja beetast). Tüdrukute harimine oli Kreekas iga pere enda asi. Emad õpetasid neile tavaliselt ainult majapidamistööde tegemist ning käsitööoskuseid. Sparta riigis tegelesid tüdrukud ka kehaliste Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P
propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna Athena tempel- Parthenon (kr k neitsitempel), kus asus skulptor Pheidiase loodud jumalanna kulla ja elavandiluuga kaetud hiigelkuju ning kus hoiti riigi väärisesemeid, Athena pronkskuju jne. Vältimaks linna ümberpiiramist ühendati Periklese ajal Ateena kaitseehitised ,,pikkade müüridega" mere ääres asuva sadamalinna Pireusega. 2.4. Vana-Kreeka haridus: Laiapõhjalise hariduse alustalaks oli 8.saj eKr loodud lihtne tähestikkiri- alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest, alfast ja beetast). Tüdrukute harimine oli Kreekas iga pere enda asi. Emad õpetasid neile tavaliselt ainult majapidamistööde tegemist ning käsitööoskuseid. Sparta riigis tegelesid tüdrukud ka kehaliste Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P
Kimoni maine languse. 462/1 toimus Ateenas demokraatlik pööre. Kimon pagendati ostrakismiga 10 aastaks. Samal ajal viis Ephialtes läbi reformi, millega võttis areopaagi nõukogult poliitilise võimu, andes selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Ephialtes mõrvati peagi. U 460 tõusis demokraatide liidriks Perikles, kes 460 429 suurel määral kujundas nii Ateena sise- kui ka välispoliitikat. Tema eestvõttel hakati riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma. Rajati Ateenat Pireusega ühendavad nn pikad müürid. Välispoliitika oli Sparta-vaenulik. 460 445 toimus esimene Peloponnesose sõda Ateenlaste (ja liitlaste) ning Spartalaste (ja liitlaste) vahel. Sõja algus oli ateenlastele edukas nad allutasid suure osa Kesk- Kreekast koos Teebaga. Samal ajal jätkus sõda Pärsia vastu. Ateenlased toetasid pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, kuid said seal 455 aastal hävitavalt lüüa. Pagendusest naasnud Kimon suutis pärslasi Küprosel võita
alustasid sõda kartuses Ateena liigse tugevnemis ees. 31 Archidamose sõda (431 421). Peloponnesose liidu maavägi oli vastasest üle nii arvukuselt kui ka võitlusvõimelt, ateenlastel oli samavõrd kindel ülekaal merel. Seetõttu otsustasid ateenlased Periklese ettepanekul loobuda Atika maapiirkonna kaitsest, tõmbuda sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju ja rünnata Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja ja sunnitakse rahu paluma. Selline strateegia ei võimaldanud otsustavat kokkupõrget. Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (temast ka nimi sõja esimesele faasile) tungis igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade ning põldude põletamist. 430. a
annaabi.ee 
