kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta omavarisega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare. Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine. Kokkuvõte:
tagajärjel on puit väli viimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilu puu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta oma varisega (kuivanud ja maha kukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare. Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine. 2.9 Harilik mänd Eestis
ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka
Muistsed esivanemad on sangleppa pühaks puuks pidanud, sellest annab tunnistust Pühalepa kihelkonna nimetus Hiiumaal. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Sordid: 'Angustiloba'; 'Aurea'; 'Imperialis'; 'Incisa' Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja. Üldareaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberini samuti Põhja-Ameerikasse, kasvades põhjas kuni 70 kraadi põhjalaiuseni. Tüve koor sile, hallikas, puude eluiga jääb 50.....60 eluaasta piiresse, võides haruharva küündida kuni 100 aasta vanuseni. Tunnustelt väga varieeruv liik. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused:
Valgepöögid on tähtsal kohal haljastuses, olles varjutaluvad, taludes hästi pügamist, olles haigustevabad ja dekoratiivsete viljade ning mosaiikse lehestikuga. Perekonnas 30....35 liiki, kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, enamuses Aasias, Euroopas 2 liiki ja Põhja-Ameerikas 1. 27. Hall lepp ja sanglepp Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) [inkána] Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja. Üldareaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberini samuti Põhja-Ameerikasse, kasvades põhjas kuni 70 kraadi põhjalaiuseni. Tüve koor sile, hallikas, puude eluiga jääb 50.....60 eluaasta piiresse, võides haruharva küündida kuni 100 aasta vanuseni. Tunnustelt väga varieeruv liik. Võrsed: hallid, noorelt karvased, pungad karvased, lühirootsulised. Lehed: ovaalsed või munajad, 4
Suures osas just tänu Kiirekasvulise, kuid lühiealised. huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete Puit pehme, esineb ainult maltspuit, värvuselt kasvab edukalt teiste liikide turbe all. heale idanevusele on arukask tuntud valge, õhu käes muutub Eestis kasvavatest puuliikidest kõige vitaalse pioneerliigina. pruunikaspunaseks. varjutaluvam. Areaal väga lai. Moodustab nii puht- kui Sanglepp e. must lepp - Alnus glutinosa Soojalembene (-20 ... - 25 C). Seepärast ei kasva segapuistusid. Kasvab peamiselt koos Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim puu kasvab looduslikult mandri Eestis, kus talved on teiste lehtpuude ja hariliku kuusega
väga väikesed (1000 seemne mass 0,1-0,2 g), siis on seemnete hulk suur (metsa kunstlikul uuendamisel on arukase puhul soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb peamiselt seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete heale idanevusele on arukask tuntud vitaalse pioneerliigina. Areaal väga lai. Moodustab nii puht- kui segapuistusid. Kasvab peamiselt koos teiste lehtpuude ja hariliku kuusega. Sageli tekib kaasikutes varjutaluvatest puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti üks perspektiivsemaid liike endiste põllumaade metsastamisel (kiirekasvuline, haiguskindel, kvaliteetse puiduga, puidu majanduslik tähtsus suureneb jne.). Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik
annaabi.ee 
