Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16
12. oktoobril nähti maad ning arvati, et jõuti Indiasse, kohtuti pärismaalastega kellega vahetati asju ja muljeid, Kolumbus nimetas neid indiaanlasteks. 28.oktoobril jätkati sõitu Kuuba poole ning siis lahkus Pinta kapten 22. Novembril teises suunas kuna ta oli kuulnud, et seal lähedal olevat üks saar, millel oli palju kulda. Kolumbus oli maruvihane, kui ta seda kuulis. Jõuludel sõitis lipulaev karile ning sõitu pidi jätkama laevaga Niña. 6 jaanuaril nähti taas Pintat, kuid Kolumbus polnud enam vihane. 14 veebruar tekkis hirmus torm, lained olid 3-meetrised. Nii Kolumbus kui ka Pinta kapten arvasid, et teine on otsa saanud. Kolumbus jõudis Palos'esse 15.märts ning Pinta kapten kõigest 1 tund hiljem. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16
Kus Cabot suri, see koht on teadmata. 7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16
kasutatakse nende värvimiseks muid meetodeid. Nende kasv kunstlikel söötmetel on väga aeglane või puudub üldse. Inimpatogeensed on kolm spiroheetide perekonda: Treponema Treponema pallidum spp. pallidum tekitab seksuaalsel teel ülekantavat haigust – süüfilist T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks
annaabi.ee 
