vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike orgaaniliste ühendite sisaldus, mida väljendatakse ntx BHT või PHT-ga. BHT (bioloogiline hapnikutarve) - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt teatud aja vältel näiteks suhkrud, alkohol, tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid. PHT (permanganaatne hapnikutarve) - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t
viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose. Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud. Raskmetallid: kaadium- Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime. Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemideks on suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) Kõrgenenud koloriidisisaldus Kirde-Eestis ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes 90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala 1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
Kõrge fluourisisaldus lääne-eestis Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast. Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades, Tallinn. Ülevaade veepuhastusprotsessist: Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse Vesi läbib aktiivsöe ja liivaga täidetud kiirfiltrid, mis eemaldavad viimased
80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. · Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28%madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga Probleemid · _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) · _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. · _ kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades · Tallinna joogivesi läbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. · Vee puhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem · Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit. · Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest.
annaabi.ee 
