Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vah...
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
Samuti ümbritseb Jupiteri rõngastesüsteem, mis ei ole nii ere, kui on Saturnil. See asub ekvaatori kohal ning tihedam osa on ligi 6500 kilomeetrit paks ja raadiuseks on umbes 130 000 kilomeetrit. Uurijad on jõudnud selgusele, et tegemist on moodustamata jäänud kuuga ja see koosneb peamiselt tumedatest osadest. Ma arvan, et elu Jupiteril pole võimalik, sest seal on inimkonna jaoks väga ebasobivad tingimused. Samuti toimuvad pinnal pidevalt tolmutormid ja sealne pinnastik on samuti selline, mis segab väga paljusid tegemisi.
Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla temperatuursuvepäevadel kuni 25 °C, kuid aastane keskmine temperatuur on päevasel ajal paarkümmend kraadi alla nulli, öisel ajal aga sada kraadi alla nulli. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. MARSI PINNASTIK Marsi teke Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Pinnastikku kujundavad faktorid Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Nagu Kuu, nii ka Marsi pinna iseloomulikuks jooneks on kraatrid
Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Aasta keskmine temperatuur Türgis · Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august. Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks. Mullastik Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas. Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi. Suurim neist on Atatürki tammi järv. Türgi vetevõrgustik Mullastik Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
annaabi.ee 
