Pargi võib jaotada tinglikult 2 osaks: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud mõisapark, mis on suurte põlispuudega osa ja lõunapoolne osa loodusliku tekkega uuenenud noorte kuni keskealiste puudega, kohati liigniiske ala. Vana mõisapargi osa on suhteliselt regulaarse planeeringuga, mille teedevõrk lähtub tugevalt kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed. Parki kasutatakse linnaelanike poolt väga aktiivselt. Pargi põlispuud on valdavalt rahuldavas, kohati heas seisundis ja võivad sellises olukorras kasvada veel mitukümmend aastat. Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised. Okaspuid on antud pargialal kasvamas väga vähe ja nad on tervislikult halvas olukorras. Pargis on ruudukujuliselt istutatud kaks hea tervisega noortest tammedest koosnevat istutusala
kohta on suured. Loetletud metsatranspordi iseärasused tingivad lageraiete kontsentreerumist, tuleb valida kõige kohasemad transpordi viisid jne. 29. Puidutranspordi klassifikatsioon teeosa, veojõu energia allika ja liikuva koosseisu järgi. Teeosa ehituse järgi jaotatakse metsaveoteed järgmiselt: 1) lumeteed lihtsaimad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 2) jääteed täiuslikumad talveteed auto- ja traktori veojõuga; 3) pinnasteed aastaringseks kasutamiseks, sageli tahke pinnasega profileeritud ja tihendatud; 4) maanteed kruusa- ja kiviprügikattega; 5) puitrööbasteed, olenevalt millist materjali on kasutatud rööbaste ehitamiseks, kas poolpalke või prusse, siis nimetuseks ka kas poolpalktee või kilptee; 6) teed raudbetoon- või betoonplaatidega; 7) raudteed vastavalt rööpapaari vahekaugusele; 8) üherealised ripp-raudteed; 9) puidust valmistatud rennid (mägedes);
projekteerimisnormid Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm. II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane
töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel; Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla 6. Maanteehoiu rahastamine; riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus) ja 25%-le
11 nov 1918 loodi teedeministeerium, mis kuni 1924.a. juhindus tsaariaegsetest naturaaltöö seadustest pärast mida allutati teedemajandus maavalitsustele, kuhu oli moodustatud teedeosakonnad. Ministeeriumile jäi ainult järelevalve. Teedeehituseks tuli raha riigilt. 1924 oli teedevõrgustik 18000km. Vahepeal oli arendatud ka raudtee ehitust ja selle kiirus ol parem kui hobusega mööda maanteid liikudes. 1925 peeti autodele kõlbulikuks olevat 1800km Enamus teed olid pinnasteed. Teede arengut pärssis ka sildade väike kandevõime ja maaomanike kius teede hooldustööde jagamisel. Mujal maailmas tegi tehnika revolutsiooni ja hakati ehitama autoteesid. 1928 kehtima hakanud Maantee Seadus kohustas 5626 km teede hooldamise teedeosakondadele. Seadus sätestas teede liigid, teede ehitamise ja heakorra, tee ja selle osade tarvitamise, rahastamist, järelevalvet. Sätestatud olid ka erateed. Maantee seadus sätestas. Avalikud
annaabi.ee 
