m kN u = 3 *10 = 30 2 (neutraalpinge) m kN ' = 78,4 - 30 = 48,4 2 (efektiivpinge) m Pinged savi all? kN = 78,4 + 15,5 * 5 = 155,9 2 m kN u = 30 + 5 *10 = 80 2 m kN ' = 155 - 80 = 75,9 2 m Pinged savi peal (pinnaseveetase=3m) kN = 18,7 * 3m + 19,9 * 1m = 76,0 2 m kN u = 1 * 10 = 10 2 m kN ' = 76,0 - 10 = 66,0 2 m Pinged savi all kN = 76,0 + 15,5 * 5 = 153,5 2 m kN u = 10 + 5 * 10 = 60 2 m kN ' = 153,5 - 60 = 93,5 2
pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. 17. TIHENDAV PINGE VAJUMI ARVUTAMISEL. Jaotusvundamendid 18. KÜLMAKERGE JA VUNDAMENDI RAJAMISSÜGAVUS. MILLISED FAKTORID PEALE PINNASE KÜLMATUNDLIKKUSE MÕJUTAVAD VEEL RAJAMISSÜGAVUST? Suurte külmakergete põhjuseks on vee tungimine külmumistsooni ja seega pinnase veesisalduse suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on kõige külmatundlikumad keskmise terasuurusega pinnased, milles kapillaartõusu kõrgus ja veejuhtivus on suhteliselt suured. Rajamissügavus on iga inimese enda valik, aga et vähendada külmakerkeid, on soovitatav ehitada vundamendi tald allapoole külmumispiiri, mis on piirkonniti erinev, tavaliselt võetakse 1,2m.
Tera läbimõõt mm seega pinnase veesisalduse Joonis 4.4. Casagrande külmakindluse kriteerium suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul 4 kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on kõige külmatundlikumad keskmise terasuurusega pinnased, milles kapillaartõusu kõrgus ja veejuhtivus on suhteliselt suured. Paljudest külmatundlikkuse hindamise kriteeriumitest on joonisel 4.4 esitatud Casagrande graafik ja Soome uurimustel (Friberg, Slunga 1989) põhinev lühendatud tabel 4.1. Pinnased, mis ei jää tabeli 4.1 piiridesse, vajavad eriuuringuid.
- veesisaldusest, - kapillaartõusu kõrgusest, - pinnasevee tasemest, - külmumissügavusest, Külmakerke suurust mõjutab suhteliselt vähe vee jäätumisel tekkiv mahu 9 protsendine suurenemine. Näiteks 0,5 m paksuse veega küllastunud kesktiheda (poorsus 0,4) liivakihi külmumine põhjustab tõusu ainult 0,50,40,09 = 0,018 m. Suurte külmakergete põhjuseks on vee migratsioon külmumistsooni ja seega pinnase veesisalduse suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul, kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. 37 Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on kõige külmatundlikumad keskmise terasuurusega pinnased, milles kapillaartõusu kõrgus ja veejuhtivus on suhteliselt suured. Paljudest külmatundlikkuse hindamise kriteeriumitest on joonisel 4.4 esitatud Casagrande graafik ja Soome
· täitepinnas, mis koosneb mullast ja kiviklibust 0,4 m, · saviliivmoreen kollane kõva jämepurdudega 30-40% paksusega 1,4-2,1 m, · saviliivmoreen hall kõva (jämepurdu 60-70%) paksusega 0,4-1,1 m, · maapinnast ca 2,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 74,80 m asub lubjakivi. · Pinnavesi asub sügavusel 1,5 m, absoluutkõrgusel 76,00 m. Antud uuringu põhjal on näha, pinnasekihid on tugevad, ning pinnase varingud ei tohi olla väga suure nurga all. Pinnaseveetase on suhteliselt kõrgel tasemel, ning hoonele tuleb nägema ette drenaazi. 11 2.4 Välistrassid ja tehnovõrgud Kanalisatsiooni- ja sadeveekanalisatsiooni liitumispunktid asuvad Rakvere teel hoone põhja pool. Ühisveevarustussüsteemiga liitumispunkt asub ka Rakvere tänava kaevust. Elektrivõrguga
veepuudust. Teisest küljest tehniliste lahendustega on seda võimalik korvata (altniisutuse kasutamine).Sügavad piirdekraavid alandavad põhjavee taset ka kuivendavat territooriumi ümbritseval alal.Kuivendusega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjusid aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on karstunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb pinnaseveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja väheneda allikate debit.Maaparanduse mõju aineringele.Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Pärast kuivendussüsteemide käikuandmist on täheldatud humiinhapete ja sulfaatiooni sisalduse suurenemist äravooluvees. Mõlemad põhjustavad vee happesuse tõusu (s.o
· Terase klass (Sama terase kogus, aga teine tugevusklass) · Rangide samm (Põikjõudu vastuvõtmist mõjutab) · Tala kinnitusviis (Muudab sisejõuepüüre) · Betooni tugevusklassi muutmine. 5.8 Loetlege näitajad, mis mõjutavad madalvundamendi mõõtmete ja rajamissügavuse määramist. Vundamendi rajamissügavuse määramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid: · 1Pinnase kandevõimet, 2Terastikuline koostis, deformatsioonimoodul 3 Külmumispiir 4 Pinnaseveetase 4 Naabervundamentide olemasolu 5 Vooluvee uhtetoime · Vundamendi talla mõõtmed sõltuvad: · Pinnase kandevõimest · sisehõõrdenurk, · nidusus (pudedad pinnased) · nihketugevus (savi pinnased) · Koormuse ekstsentrilisusest · Rajamissügavusest · Vajumist (Elastsusmoodul) 5.9 Eskiisige ja selgitage võimalusi olemasoleva kivimüüritise tugevdamiseks. Müüritise tugevdamine kestadega: Kestadega saab tõsta olemasolevate kivikonstruktsioonide kandevõimet
annaabi.ee 
