varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist 13 erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni
kruusaosakesed. Kem murenemine toimub kivimite vähempüsivate poorid. d =gt / (Vt+Vp) = /(1+w) , kus gt-terade mass, Vt-terade maht; Pika külmumisperioodi jooksul on ka savi puhul oht suur. Möllpinnased on kõige mineraalide (N: põldpagu, vilk jne) reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete Vp-pooride maht, ning Vt+Vp=(g t+gw) / ja gw=*gt. Väikese proovi külmakerkelisuse ohtlikud. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt ja alustega; tulemusena esialgne mineroloogiline koostis muutub ja puhul, mille abil saab määrata vesisalduse, võime mahumassi määrata: = d peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus. moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid saviosakeste tekke põhjus
(graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja 6 segamine
veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepinge lähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni
Kõvadus 6,5 - 7,5. Granaate esineb nii tard- kui ka moondekivimites. Kloriit - rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal. 41. Kivimmoodustajad savimineraalid Savi olulisteks moodustajateks on savimineraalid. Savimineraalid tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete ja alustega. Enamus saviosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee või jääliustike mõjul. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Tavalisimad savimineraalid on illiit, kaoliniit, montmorilloniit 42. Mittesilikaatsed kivimit moodustavad mineraalid kaltsiit ja dolomiit. Kaltsiit - CaCO3. Kaltsiidi kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena. Sageli esineb ka
liivakivi, lubjakivi jne.) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi
Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. Enamik pinnaseosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee, jääliustike vi tuule mõjul. Teisaldamise käigus jätkub murenemine, toimub osakeste sorteerimine ja segamine. Osakeste settimisel veekogudes, tuule vi jää kantud materjali kuhjumisel
annaabi.ee 
