Fundexi vaiad. Enne geoteet märgib ära vaia täpse asukoha. Fundex vaia valmistamiseks kruvitakse manteltoru vajalikule sügavusele pinnasesse. Selleks on manteltoru varustatud malmvalust kruviotsikuga, mille läbimõõt on mõnevõrra suurem manteltoru läbimõõdust. Seejärel paigaldatakse armatuurkarkass ning alustatakse manteltoru täitmist betooniga. Üheaegselt betoneerimisega tõstetakse manteltoru. Malmotsik jääb pinnasese vaia põhjaks.[1] 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus Hoone on rajatud kandekarkassi süsteemiga. Hoone postid on ristlõikega 400x400 mm, millede küljes on raudbetoonkonsoolid. Konsoolid valatakse postidega ühes tükis. Riivide ja katusekandekonstruktsioonide kinnitamiseks konsoolidele paigaldatakse neile 4 keermestatud armatuur, spetsiaalsed poldid või teraslapid. Taldade toetuskohtadesse
Horisontaalsuunalist erine. Liiva sisehõõrdenurk sõltub terade kujust ja suurusest, pinnase pinnasekihi paksuses ühesugune.5. Pinnas on veeküllastunud.6. Veejuhtivus ja deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast tihedusest, lõimise ebaühtlusest jne. Enamasti on suurem kui 30 kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest kraadi, ulatudes kuni 45-ni. Liiva sisehõõrdenurk sõltub tihedusest, Konsolidatsiooni põhivõrrandi võib tuletada järgmiselt. Jaotame pinnasekihi membraaniga survekamber ja deformatsioonimõõtur. Deformatsioonimoodul terasuurusest, terade iseloomust (ümardunud või ümardumata) ja paksusega h õhukesteks elementaarkihtideks paksusega dz
koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M wn + N kus 1,8 M= n 1,8 + 2 log
Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M w n + N kus 1,8 M= n
Paljudest seda liiki vaiadest on Eestis enamkasutatud Fundex vaiu. Fundex vaia valmistamiseks kruvitakse manteltoru vajalikule sügavusele pinnasesse. Selleks on manteltoru varustatud malmvalust kruviotsikuga, mille läbimõõt on mõnevõrra suurem manteltoru läbimõõdust. Seejärel paigaldatakse armatuurkarkass ning alustatakse manteltoru täitmist betooniga. Üheaegselt betoneerimisega tõstetakse manteltoru. Malmotsik jääb pinnasese vaia põhjaks. Sarnaselt Fundex vaiale valmistatakse DPS vai. Erinevus seisneb selles, et puudub kruviotsik. Kruvimist võimaldav spiraalkeere asub inventaarse manteltoru alumise lüli välisküljel. Toru ots on suletud tasapinnalise terasplaadiga. Vibrex vaia valmistamisel süvistatakse suletud otsaga manteltoru rammimise või vibreerimise abil. Pärast manteltoru süvistamist toimub betoneeritakse vai sarnaselt Fundex vaiale.
ja 457 mm (670 mm), pikkus kuni 36.5 m. 2. Vibrexvai. Kinnise otsaga manteltoru rammitakse pinnasesse. Koos betoneerimisega tõstetakse manteltoru välja. Toru otsik jääb pinnasesse. Vaia manteltoru läbimõõt 324, 406 ja 508 mmm, pikkus kuni 25 m. Neid teeb Eestis AS Savi. 3. TSP vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse selle lüli välispinnal asuva kruvispiraali abil. Toru alumine ots on suletud pinnasese jääva terasplaadiga. Läbimõõdud 406/520; 508/620; 600/750. pikkus praktiliselt piiramatu. 52) Vasarveski tööpõhimõte ja ehitus. Vasarpurustitega peenestatakse väheabrasiivseid materjale (kriit, kips, lubjakivi jt.). Toodetakse ühe,-kaherootorilisi, reversiiv- ja mittereversiivpurusteid. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel.