Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja. Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse elemente, nad pidasid põhiväärtusteks piiramatut monarhiat, kogukonda ning õigeusku.
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda,...
Prokopios kirjutas 6.sajandil ,,Sõdadest" ja paljastava loo ,,Salajases ajaloos" Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860
mingi aja kestel oma iseloomu. Alalisteks nimetatakse neid seetõttu, et nad asuvad alati ühes ja samas oookeani osas. Perioodilised hoovused tekivad regulaarslt mingite kindlate ajavahemike möödudes kindlas järjestuses, näiteks hoovused, mis on tingitud tõusudest ja mõõnadest. Ajutised hoovused tekivad ebakorrapäraste loodusnähtuste tulemusena, näiteks tuulte mõjust. Vertikaalisuunaliselt jagunevad hoovused pinnapealseteks ning põhja- ja põhjalähedasteks hoovusteks, füüsikalis-keemilistelt omdustelt aga soojadeks ja külmadeks, soolasteks ja riimveelisteks. Maailmamere troopilises osas, kus puhuvad alalised passaattuuled, moodustuvad lõuna- ja põhjapool ekvaatorit võimsad läände suunduvad passaathoovused. Kohates oma teel mandri idarannikut, tõuseb seal hoovuse survel veetase ning muutub suund - põhjpoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule
,,psühholoogiline sekkumine" ning liiklusalaste teadmiste edastamise aspekt on selles lähenemises jäetud teadlikult foonile, mitte esiplaanile. Seda põhjusel, et liikluses esinevate väärkäitumiste (nagu näiteks üldriskide mittetajumine, ohtlike juhtimisvõtete kasutamine, meelemürkide alkoholi ja teiste psühhotroopsete ainete mõju all liiklemine jms) taunivad meenutamised ja taastutvustused jäävad ilma personaalse lähenemiseta, ilma enesereflektsioonita liiga pinnapealseteks ning ei pruugi tagada hoiakute, mõtete ja käitumise püsivaid muutusi. Samas on liikluspsühholoogiline nõustamine oma sisult tulevikus väärkäitumiste vältimiseks nõu andva iseloomuga ning ei teeni vahetut terapeutilist eesmärki. Vajadusel tuleb nõustamisel osalejatele soovitada ka muid sekkumistehnikaid, mis tagaksid nende liiklusohutuse paranemise. Suurimat tõhusust võib loota grupiviisilistelt nõustamisvormidelt, mis põhinevad grupi liikmete kogemustest õppimisel. Senise
annaabi.ee 
