Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine. · kalandus Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle maailma kuulud on Norra lõhe. · põllumajandus · metsamajandus 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi. SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED · Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Skandinaavia mäestik · Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Fjordid 2. Kiltmaa MAAVARAD Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. ASEND LAAMTEKTOONIKAST LÄHTUDES
Kõrgustikud Kõrgustik on laialdane ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel harilikult leidub väiksemaid pinnavorme. Tuntumaiks on Haanja, Otepää, Sakala, Karula, Vooremaa ja Pandivere kõrgustikud. Kõrgustikku iseloomustavad liigestatud pinnamoed ja erodeeritud mullad. Haanja kõrgustik asub Kagu-Eestis ning selle kõrgustik kõige kõrgem punkt on 318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas
2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5
(10%) ja toiduainetööstus (9%). Põllumajanduses jätkub juba mõnda aega kontsentreerumine. Haritavat maad on 33% territooriumist. Üle 50 ha suuruseid majandeid on 21% põllumajandusettevõtete üldarvust ja neile kuulub 73% põllumajandusmaast (2004). Vaid 42% ettevõtetes, mis kasutavad 74% maast, on põllumajanduslik tootmine põhitegevus. 4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt. Kuna Saksamaal on väga erinevad pinnamoed, siis võimaldab see kasvatada ka vägagi erinevaid taimi. Metsad on väga mitmekesised ning ka kalandus on väga populaarne. Kuid kõik on seadusega reguleeritud ning ka sellepärast üsnagi heas seisukorras. 3 1. MAJANDUS 1.1 PÕLLUMAJANDUS Riigi territooriumil on erinev pinnamood: põhjaosas on tasane, aga kesk- ja lõunaosas on mägine. Saksamaal on parasvöötne kliima ja põhjaosas merekliima. On olemas
Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele. Levinud tasastel pinnavormidel. · 30-60 laiuskraadidel. Sademeid 250-750 mm/a. Suvi on pikk, soe ja kuiv. Talv on kuiv ja külm. · Erinevad nimetused: preeria Kanadas, pampa Argentinas, stepp Mongoolias, pusta Ungaris, veldt Lõuna-Aafrikas · Pinnavormid: ,,püramiidid" erosiooni tekitatud pinnamoed tasases preerias. · Üsna tasased alad, kuid kuiva tõttu pääseb tuuleerosioon võimule ning moodustuvad erodeeritud pinnavormid- lohud, püramiidid, kivirahnud. Hoovihmade tulemusena tekivad maapinda väikesed vaod, mis pidevalt süvenevad ja muutuvad suuremaks. Omavahel ühinedes muudavad nad sealse viljaka põllu harimise võimatuks. Sagedased on ka
Island 12 3 Skandinaavia 5 0,6 Alpid 3 0,3 Mõisted hoovus läänetuuled kõrgrõhuala samatemperatuurijoon madalrõhuala tsüklon antitsüklon front Küsimused 1. Selgita, kuidas mõjutavad ja kujundavad Euroopa kliimat kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanidest ja meredest, valdavad õhumassid, pinnamoed ja kõrgus üle merepinna. 2. Meenuta, millised temperatuuri- ja niiskuseolud iseloomustavad arktilisi õhumasse ja troopilisi õhumasse. Kasuta sõnu: külm ja kuiv, jahe ja niiske, palav ja kuiv. 3. Selgita, mis on klimatoloogiline front (interneti otsisõna front). 4. Leia internetiaadressil ilm.pri.ee/ilmakaardid toodud Euroopa ilmakaardid, vali üks päev ja iseloomusta oma vaatluse päeval seal toodud tsükloneid, antitsükloneid, frontide liikumist. Milline oli ilm Euroopas sel päeval
annaabi.ee 
