Kollased õied. Õitseb mai-september. Rõdutaim, ronitaim, ripptaim. Eelistab kasvada päikese käes, kuid kasvab hästi ka poolvarjus. Sarnas-sinisilm Exacum affine Sarnas-sinisilm Exacum affine Madalakasvuline. Õied valged, lillad, sinised. Poolvari või päiksepaiste meeldib. Võib kasvatada ka toataimena. Armas väikeste õitega taim sobib madalakasvulise suvelillena peenra ääristaimeks või madalaks õitsvaks pinnakattetaimeks Muld hoida ühtlaselt niiskena. Mitte üle kasta ega lasta mullala läbi kuivada Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla
läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil 9
Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni. Pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, terved, igihaljad. Meetaim. Paljundamine puhmiku jagamise ja seemnetega Istutada pinnakattetaimeks, terrasside äärde ja veesilmade kallastele. Sobib kuivtaimena kimpudesse https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12720 Päevakübar (Rudbeckia spp) Pärit Põhja-Ameerikast, puhmik 50-300cm, Kasvukoht päikesepaiste Pinnas viljakas, võib olla savikas, niiskem Õitseb august kuni september, õie südamik meenutab kujult ja värvilt väikest käbi ja on üsna jäik, lehed sageli karedakarvalised 5-25 cm pikad.
Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele. Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m.
Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja killustikule ning võimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning õitsvate põõsastega väga huvitavaid kompositsioone. 3.11. Perekond jugapuu - Taxus Jugapuu perekonda kuulub 8 liiki, neist üks harilik jugapuu Taxus baccata kasvab Eestis (läänesaartel) looduslikult.. Et ta on ka seal hävimisohus, on harilik jugapuu võetud looduskaitse alla
kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta. Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes
läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed
annaabi.ee 
